Õigusõpetus

Siin on peamised teemad.

I  Riigi ja õiguse olemus

Ühiskonnale on omane sotsiaalse võimu olemasolu. Sotsiaalse allumise süsteem, ilma milleta ei ole võimalik masside juhtimine. Seda võib näha sugukondliku korras ühiskondliku võimu teostamine seondub juhtimis-allumis suhetega. Hästi väljaarendatud ühiskondlikus organisatsioonis seostatakse võimu teostamist poliitilise võimuga. Poliitika on riigi tegevuse vormide määramine, riigi tegevuse, eesmärkide määramine. Poliitika seondub kõigega, kus on tegemist võimu teostamisega (parteidevahelised suhted, rahvustevahelised suhted (ühe riigi piires), riikidevahelised suhted). Ürgkogukondliku korra ajal võimu organiseerimine oli suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes reeglina valiti autoriteedi alusel. Pealikul pidid olema erilised omadused, mida aktsepteeriti (hea kütt, kalamees, kohtunik). Mingisugust aparaati pealikul polnud. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Kirjutatud eeskirju polnud, kuid sugukonna käitumist määrasid tavad. Tava - käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Ei teki küsimusi, miks nii......
Positiivne külg - harjumuse jõud, ei ole vaja kasutada sunniaparaati. Tavade asendamine õigusnormidega oli tülikas, sest tavadest hoiti kinni (10 küünega). Tavade vastu on väga raske võidelda, sest nad on sageli väga sügavalt võimu sisse juurdunud. Kõik, mida sugukond omas, oli ühine. Tootmise arenedes, kui hakkas tekkima toodangu ülejääk, kujunes välja uus majapidamis- viis - sõjapidamine. Seni polnud sõjal mõtet, aga kui tekkisid omandi ülejäägid. Sugukonnas kujunes välja selline ametikoht nagu sõjapealik. Tema ümber koondus malev, kelle käes oli samuti võim. Enamikel juhtudel olid need 2 ametikohta (pealik ja sõjapealik) ühendatud. Malevast kujunes ajapikku pealiku lähikond. See oli riigiaparaadi algkuju. Tekkisid inimesed, kes tegelesid suguharu juhtimisega, mitte tootmisega. Kujunesid ühiskondlikud suhted. Kogukonnast oligi saanud riik. Tekkisid territoriaalsed piirid (varem veresugulus). Paikseks muutumine = riigi väljakujunemisega. Kas territoorium on riigi tunnuseks? (Mongoli-Tatari jne.). Riigivõimul on ikka mingid piirid.
  1. On tekkinud kiht, kes tegeleb peamiselt juhtimisega.
  2. Territoorium
  3. Rahvas (Ei kuulunud riiki veresugulusega, vaid territoriaalselt. Kus on reaalne võim, seal on ka riik.)
Nii kujunes riik. Riiki võib määratleda ka kui organisatsiooni.Tuleb otsida tunnuseid, mis iseloomustavad riiki üheselt. Jagamatus - riigi sees riigivõim on ainuke võim.Ülimuslikkus - väljastpoolt ettekirjutusi teha ei saa.
Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Riigi kujunemisel tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid uusi vorme (niisuguseid t.....

Koos riigiga hakkas tekkima õigusnormide kogu, mis on kehtestatud riigi poolt, mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga.......

Õigusnormid kujunesid kahte moodi:

  1. Riik aktsepteeris tavad, mis talle sobisid. Nende täitmist hakati nõudma. Tagati nende täitmine.
  2. Riigi enda õiguslooming.
Mõlema täitmist nõuti karistuse ähvardusel.

Õiguse vormid ehk allikad

Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikateks.
  1. Õiguslik e. sanktsioneeritud tava. (Tavaõigus - õiguseks muutunud tava).
  2. Kohtu- ja halduspretsedent. Juhtum, kui kohtuorgani otsus või haldus organi lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii kasutama. Sai alguse juba Vanas Roomas. Praegusel ajal anglosaksi kohtusüsteemiga maades, Suurbritannias. Näide: GB-s löödi kukel pea maha, kuna see oli öösel laulnud.
  3. Õigusteadus e. juristide arvamus (teatud perioodil). Algus Vanas Roomas, kus 5-le juristile anti õigus konkreetsetes asjades anda kohtule kohustuslikku konsultatsiooni.
  4. Leping. Kahe või enama poole vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus. Kuid mõnedel lepingutel on laiem tähendus. Näiteks: Rahvusvaheliste organisatsioonide asutamis- jms. lepingud.
  5. Normatiivne akt. Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väli.......
Õiguse mõiste juures peame silmas pidama, et on olemas kaks erinevat õiguse käsitlust:
  1. Normativistlik e. juriidiline
  2. Sotsioloogiline
Esimeseks õiguseks on ainult need normid, mis on fikseeritud kirjalikes normatiivaktides. Mingeid muid norme õiguslikeks pidada ei saa.
 
Hans Kerlsen.
Kerlseni õpetuse järgi on õiguse aluseks põhinorm. Põhinormile peavad tuginema rahvusvahelise õiguse normid, sellele omakorda põhiseadused e. riigiõiguse normid. Seda kontseptsiooni nimetati normativismiks. Eelis - võimaldab rangelt järgida seadust. Ka Eesti õiguslik praktika rajaneb normativismil.


Teiseks sotsioloogiline käsitlus. Lähtub eeldusest, et õiguseks on mitte üksnes kirjutatud õigusesätted, vaid ka reaalsed ühiskonnasuhted. Kasutatakse anglosaksi kohtusüsteemiga maades. Vandemeeste kohus, mittejuristid, kes annavad oma otsuse, mille kohtunik võtab otsustamisel aluseks. Ei saa olla süsteemi, kus need kaks on läbi põimunud.

Õigus ja riik

Õigus & riik on omavahel lahutamatus seoses, sest ilma riigi vahenduseta ei saa rahva tahe muutuda õiguseks. Õiguses väljendub riiklik tahe. See riiklik tahe kujundab........
Need organisatsioonid vahendavad oma liikmeskonna tahted riigi seadusandlikku organisse - parlamenti. Parlamendis need tahted summeeruvad riiklikuks tahteks. Mida stabiilsem riik, seda rohkem riiklik tahe vastab üldisele tahtele. Riik ei saa läbi ilma õiguseta. Õigus on riigivõimu teostamise otseseks vahendiks. Riik loob ja kasutab õigust oma poliitikas. Et riik suvaliselt õigusi ei kehtestaks, on kujunenud õigusriigi kontseptsioon.
Õigusriigi tunnused:

Õigus & majandus

Ar........

Poliitika & õigus

Tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatu seose tõttu. Riik on poliitiline organisatsioon. Poliitika on osavõtt riigi asjadest, riigi tegevuse sisu ja ülesannete kindlaksmääramine. Poliitika hõlmab kõiki neid suhteid, mis tekivad võitluses võimu pärast, seoses võimu hoidmise ja teostamisega. Riik oma poliitika teostamisel kasutab eelkõige õigust. Sellelt poolt vaadatuna on õigus riigi poliitika väljendus ja selle poliitika tulemus. See on poliitili.........
Riigi õigust loov tegevus ei ole omaette eesmärk, vaid iga seaduse kehtestamisel on oma konkreetsed poliitilised eesmärgid. Siitpoolt vaadatuna paistab õigus riigi pol.........
Õigus on vahetult poliitiline nähtus, sest õiguses väljendub riigi poliitika. Samal ajal aga ei saa õigust ja poliitikat samastada.

II  Õigusnormid

Ühiskondlikus tootmises ja mujal tekivad inimeste vahel väga erisugused suhted. Inimeste käitumisaktid on määratud objektiivsete tingimustega, kuid  objekti tingimused nõuavad ka seda, et inimeste käitumine oleks vastastikkes suhetes reglementeeritud. Ühiskondlike suhete reglementeerimisega tagatakse nende suhete organiseeritus. Neid norme, mis reguleerivad inimeste käitumist ühiskonnas nimetatakse sotsiaalseteks normideks ja ühiskondlike suhete reguleerimist selliste normidega normatiivseks reguleerimiseks. Reguleerida tähendab kindlaks määrata inimeste ja nende kollektiivide käitumine, anda neile funktsioneerimise ja arengusuunad, viia nad teatud raamidesse, sihipärase.........
Sotsiaalne reguleerimine annab inimeste käitumisele mingid piirid. Sotsiaalse regulatsiooni arenedes suureneb selles sotsiaalsuse osatähtsus. Algas kõige isiklikumate käitumisaspektidega. Sotsiaalne keskkond piirab inimesi üha rohkem. Suhteliselt eraldatud reguleerimismehhanismide tekkimine (riigiga, parteiga, töökollektiivis). Need mehhanismid muutuvad üha keerulisemaks. Sotsiaalne reguleerimine toimub kahel kujul:
  1. Individuaalne reguleerimine.

    2. Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga küsimus lahendatakse rangelt kindlaksmääratud juhendiga..........
  2. Normatiivne reguleerimine.

    3. Inimeste käitumine korraldatakse üldiste reeglite abil. Käitumise liikide mudelid (etalonid), mida kasutatakse kõikide seda liiki..........
Individuaalne reguleerimine lubab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni eripära ja isiku eripära. Puudused: tüüpsituatsioone tuleks läbi töötada lõpmata palju. Normatiivne reguleerimine - uus kvaliteet. Tõi kaasa üldiste normide väljatöötamise. Üldiste reeglite abil on võimalik ühtne ja katkematu kord ühiskondlikes suhetes........
Puudused: normatiivse reguleerimisega ei saavutata konkreetse situatsiooni kordumatuse arvestamist. Siit tuleneb vajadus neid kahte reguleerimise viisi ühitada. Sotsiaalne reguleerimine toimub väga erinevate sotsiaalsete normide abil. Liigitatakse vastavalt valdkonnale, mida reguleeritakse. Õigusnormid - kõige rohkem seost moraalinormidega. Õigusnorm on õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Erisused võrreldes moraalinormidega:
  1. Õigusnorm lähtub riigist. Käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu. Ta esineb kas käsu või keeluna, mille taga on riigi autoriteet. Kuna riik vahet.........
  2. Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga.
  3. Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, kuid õigusnormide puhul tagab üldkohustuslikkuse riigi autoriteet.
  4. Õigusnorm annab antud suhteliigist osavõtjatele subjektiivsed õigused ja paneb neile vastavad juriidilised kohustused. See on õigusnormi spetsiifika (annab......
  5. Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattujale käitumisraamid sellega, et ta formaalselt määratleb isiku õigused ja kohustused. Õigused ja kohustused peavad........

Õigusnormi loogiline struktuur

Õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis reguleerib inimeste käitumist. Niisugune käitumisreegel peab vastama kolmele küsimusele:
  1. Ta peab näitama tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile.
  2. Peab näitama õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad (subjektilt nõutav käitumine).
  3. Peab näitama, missugune on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel.
Vastavalt sellele õigusnormi loogilisele struktuurile eristatakse kolme osa:
  1. Hüpotees
  2. Dispositsioon
  3. Sanktsioon
Skeemi järgi:
 H       D          S
kui -> siis -> vastasel juhul

Hüpotees - tingimused õigusnormi kehtivuse kohta (aja kohta, subjekti kohta).
Õigusnormi hüpoteesi liigitatakse:

  1. Määratletud hüpotees

    2. Ideaalne hüpotees, sest see määrab konkreetsed normi teostamise tingimused.
  2. Suhteliselt määratletud hüpotees

    3. Näitab samuti normi kehtimise tingimused, kuid tingimuste spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine tuvastatakse igal konkreetsel juhul eraldi.
  3. Määratlemata hüpotees

    4. Ei määra rakendamise konkreetset tingimust. Tavaliselt formuleeritakse : "Vajaduse korral", "Isiku äranägemisel".
Konkreetsusastme järgi eristatakse:
  1. Kasuistlik hüpotees - näitab üksikasjaliselt tingimused, millal norm kuulub kohaldamisele. Kasualistlikud hüpoteesid olid kasutusel õiguse arengu varajasel astmel, praegu ei kasutata.
  2. Abstraktne hüpotees - annab tingimused üldistatult.
Dispositsioon - näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused.
Õigusnormi dispositsioon on normi osa, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul. Ka dispositsioonid võivad olla absoluutsed ja kausaalsed. Dispositsioonid võivad olla normatiivses aktis väljendamise viisi järgi:
  1. Lihtsad
  2.      Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata.
  3. Kirjeldavad
  4.      Iseloomustab lähemalt, annab iseloomustavad tunnused. Vajalik kui võivad tekkida
  5.      mitmetimõistmised.
Määratletuse astme järgi võivad dispositsioonid olla:
  1. Absoluutselt määratletud

    2. Täpselt ja ammendavalt on antud poolte õigused ja kohustused.
  2. Suhteliselt määratletud

    3. Seadusandja kehtestab poolte jaoks käitumise üldised raamid, mille sees pooled võivad oma õigusi ja kohustusi ise täpsustada.
  3. Alternatiivsed

    4. Subjektidel lubatakse valida kahe või rohkema käitumise vahel.
Dispositsiooni iseloomu järgi:
  1. Imperatiivsed

    2. Subjektile tehakse kohustuseks teatud viisil käituda, ei lubata kõrvale kalduda.
  2. Dispositiivsed

    3. Annavad suhte subjektidele võimaluse teataval määral kindlaks määrata oma õigusi ja kohustusi.
Sanktsioon - näitab riikliku mõjutusvahendi, mis kuulub rakendamisele dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesi tingimustes.
Näitavad mõjutusvahendeid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Sanktsiooni kõige olulisemaks liigituseks on rakendatavate vahendite iseloom.
  1. Kriminaalõiguse sanktsioonid (rakendab ainult kohus).
  2. Halduslikud sanktsioonid (rakendab volitatud haldusorgan või kohus).
  3. Distsiplinaarsanktsioon (töösuhetes toimuva rikkumise puhul; kohaldab tööandja).
  4. Alalised e. tsiviilõiguslikud sanktsioonid (rakendatakse lepingu rikkujate suhtes (rakendab suhte teine pool) või kahju tekitaja suhtes).
Sanktsioone võib liigitada ka määratuse astme järgi:
  1. Määratletud e. absoluutselt määratletud sanktsioon

    2. Rakendatav vahend on antud üheselt, ilma valikuvõimaluseteta (vorminõuetele mittevastav leping on kehtetu).
  2. Suhteliselt määratletud sanktsioon

    3. Fikseeritud on mõjutusvahendi maks ja min piirid (kriminaalõiguslikud sanktsioonid).
  3. Alternatiivsed sanktsioonid

    4. Võimaldavad õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sanktsiooni vahel.
  4. Kumulatiivsed sanktsioonid

    5. Sisaldavad samuti üheaegselt mitut mõjutusvahendit, neid kohaldatakse üheaegselt.
  5. Määratlemata sanktsioon

    6. Sisu määratlemata ("karistatakse seaduse kogu rangusega").
Erakorralistes tingimustes, väljaarenemata seadusandluse korral õigusnormi loogiline struktuur reeglina ei väljendu niisuguse skeemi kujul õigusakti tekstis. Seadusandja oma töö ratsionaliseerimiseks jätab sageli ühe või teise sündmuse fikseerimata.......

Õigusnormide liigitamine

Võime liigitada väga erinevate tunnuste alusel:
  1. Kehtestanud subjekti järgi.
  2. Reguleeritavate suhete iseloomu järgi
  3. Kehtivuse aja järgi.
  4. Kehtivuse koha järgi
  5. Ettekirjutuse iseloomu järgi
  6. jne.
  1. Eristatakse:
  2. Liigitatakse vastavalt õigusharudele (riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus) ja õigusinstituutidele.
  3. Eristatakse:
  4. Territoriaalne kehtivus võib olla kas üleriigiline või lokaalne.
  5. Võivad olla
Õigusnorme võib liigitada vastavalt eesmärkidele:
  1. Regulatiivsed õigusnormid

    2. Vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele. Annavad suhetest osavõtjatele õigused ja kohustused. Võib nimetada ka õigust kehtestavateks normideks. Ei ole suunatud karistuse kohaldamisele. Esmane eesmärk on suhte loomine, mitte kaitsmine.
  2. Kaitsvad õigusnormid

    3. Kujutavad endast juriidilise vastutuse vahendite kehtestamist. Reguleerivad riiklike kaitsevahendite kasutamist (kriminaalõigus).
Vastavalt regulatsiooni viisile võib regulatiivseid norme liigitada:
  1. Kohustavateks
  2. Keelavateks
  3. Õigustavateks (õigustavad - normid, kus määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused; antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid)
Õigusnormi seos teiste sotsiaalsete normidega. Sotsiaalsed normid oma kogumis moodustavad tervikliku reguleerimismehhanismi. Seetõttu õigusnorm on teiste sotsiaalsete normidega väga tihedalt seotud. Traditsioon - mõnevõrra värskem, kui tava. Kõige tihedamalt on õigusnorm seotud moraalinormidega. Õigusnormi seos teiste normidega on mõnevõrra domineeriv või ülimuslik. Miks?
  1. Üleriigiliselt kohustuslikud.
  2. Määravad väga rangelt ära subjekti õigused ja kohustused. Vastuolu korral tuleb täita õigusnormi.
  3. Õigusnorm on inimeste käitumise ühtseks etaloniks (teised normid arvestavad indiviidi omadusi jne.)
Moraal on ühiskonna teadvuse üks vorm, mis kinnistab sotsiaalse tegelikkuse eetilisi omadusi (headus, õigus, au jne). Moraal on teiselt poolt inimese käitumisreeglite kogum, mis määrab ära inimese kohustused üksteise ja ühiskonna suhtes. Inimese käitumise hindamine toimub erilistes kategooriates - hinnangulistes kategooriates. Moraal iseseisva sotsiaalse normistikuna kujunes välja koos õigusega. Moraalireeglid on omandatavad ja nad muutuvad käitumist reguleerivaks jõuks siis, kui nad on kujunenud inimese siseveendumuseks.

Õiguse ja moraali vahekorra võrdlus

Õigusnormid reguleerivad ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid  (omand, ühiskondlik ja riiklik korraldus, avalik kord jne.).Õigus reguleerib neid suhteid selles osas, mis vajavad riikliku kaitset. Nende suhete niisugused küljed, mis on hinnatavad kohusetunde, au, vapruse jne. kriteeriumitega. Suur hulk suhteid, mis ei kuulu õiguse reguleerimise objektide hulka (perekondlikud suhted, välise käitumise reeglid).Kogu see valdkond jääb moraalinormide reguleerida. On olemas suhteid, mis ei ole moraali kriteeriumidega hinnatavad (õiguslike protsesside normid, sündmuskoha vaatlus jne.). Enamuses langevad õigusnormid ja moraalinormid kokku. Õigusrikkumine on amoraalne tegu. Õigusnormi ja moraalinormi piirid on suhteliselt nihkuvad. Ka moraalinormid arenevad. Kõige tähtsamad moraalinormid on õigusnormides fikseeritud.

Õigusnormi ja moraalinormi erinevused

  1. Õigusnormid kehtestab ja sanktsioneerib riik ettenähtud korras. Need väljendavad riigi tahet. On riiklikeks imperatiivideks. Moraalinormid kujunevad ühiskonnas järk-järgult. Väljendavad ühiskonna tahet, on ühiskondlikud imperatiivid.
  2. Õigusnorm kehtestatakse teatavas erilises vormis (seadus, määrus). Moraalinormid sisalduvad inimeste teadvuses ja kirjalikku vormi reeglina ei saa.
  3. Õigusnorm kehtestatakse ametlikult, nad astuvad jõusse täpselt kindlaksmääratud ajal. Moraalinormid tekivad inimeste teadvuses, levivad järk-järgult, haarates sotsiaalse kihi ja lõpuks kogu ühiskonna.
  4. Õigusnormid moodustavad oma kogumis ühtse tervikliku süsteemi. Moraalinormid sõltuvad aga paljuski keskkonnast, kus moraalseid tegusid sooritatakse.
  5. Õigusnormi täitmist tagatakse riikliku sunniga. Moraalinormi ühiskondliku sunniga (arvamusega).
  6. Õigusnormid paistavad silma käitumise väga range reguleerimisega, formaliseeritud, väga täpselt määratlevat õigused ja kohustused. Moraalinormid kehtivad printsiipide, põhimõtetena. On ebamäärased. Ka vastutus sõltub sellest, milline on keskkonna reaktsioon.

III Õigussüsteem

Õigussüsteemi mõisted

Igas ühiskonnas kehtib loendamatu hulk õigusnorme. Neil on väga erinev sisu ja väljendusvormid. Vaatamata sellele ei kujuta nad endast mingit mehaanilist summat. Filosoofid väidavad, et süsteem tähendab hulka omavahel seotud elemente, mis kujutavad endast terviklikku moodustist. Õigusnormide süsteemi ühisus on tingitud iga ühiskonna sotsiaalsete suhete süsteemi ühtsusest. See ühiskondlike suhete ühtsus määrab ära õigusnormide süsteemi. Samal ajal selle ühtsuse raamides moodustavad õigusnormid teatavaid suhteliselt iseseisvaid normide rühmi vastavalt reguleeritavate ühiskondlike suhete spetsiifikale. Vastavalt sellele eristatakse õigussüsteemis erinevaid õigusharusid. Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse.........
Õigusnormide õigusharudesse liigitamise aluseks on õigusliku reguleerimise objekt ja õigusliku reguleerimise meetod. Õigusliku reguleerimise objekt kujutab endast erinevates eluvaldkondades esinevaid ühiskondlikke suhteid. Neid suhteid reguleeritakse vastavalt ühetüübiliste õigusnormidega (kui objekt on.......
Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimise kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. Õigusliku reguleerimise meetodina on käsitletud:
  1. Juriidiliste faktide valikut
  2. Õigussuhetest osavõtjate üldise õigusliku seisundi kindlaks määramist
  3. Õigussubjektidele nende õiguste ja kohustuste kehtestamise viisi
  4. Sanktsioonide liiki
  5. Sanktsioonide rakendamise korda. (Meetod näitab, kuidas reguleeritakse)
Õigusnide õigusharudesse liigitamise kriteeriumideks on seega õigusliku reguleerimise objekt ja meetod. Teiselt poolt saame me nende järgi eristada ka üksikuid õigusnorme ja kindlaks määrata nende........
Ärimisõigus - tsiviilõiguses; distsiplinaarvastutus - tööõiguses.

Meie õigussüsteemi üldiseloomustus

Alates rooma õigusest on õigussüsteemis eristatud:
  1. Eraõigust

    2. Õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Need normid, instituudid ja harud kasutavad autonoomset meetodit.
  2. Avalikku õigust

    3. Need normid, instituudid ja harud, kus üheks suhtepooleks on riik. Reguleerimise meetodina on siin kasutusel autoritaarne meetod.

Õigusharud

  1. Riigiõigus e. konstitutsiooniline õigus

    2. Kujutab endast selliste instituutide ja normide kogumit, mis reguleerivad ühiskondlikku poliitilist süsteemi ja määravad ühiskondliku sotsiaal- majandusliku süsteemi. Siia kuuluvad järgmised     suhted: ühiskondlik korraldus, riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem. Kõiki neid suhteid reguleerivad normid on üldisel kujul antud riigi põhiseaduses. Aga samuti ka teistes konstitutisoonilistes seadustes.(Eesti oma 28. juuni 1992) Riigiõigusel on teiste harude suhtes juhtiv osa, sest annab teistele harudele lähtealused. Aga ka seetõttu, et ta reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid.........
    Määrab üldisel kujul ära riigi õigusloome põhimõtted. Riigiõigus erineb ka spetsiifilise meetodi poolest - s.o. suhete üldine normeerimine ilma sanktsioone kehtestamiseta.
  2. Haldusõigus e. administratiivõigus

    3. On üks suuremaid harusid. Suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõiguse põhisätted on kindlaks määratud põhiseaduslikes õigusaktides. Haldusõigus reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad (valitsus, kohalikud omavalitsused). Seega haldusõigus reguleerib s.........
    Haldusõigus sisaldab ka instituute, mis reguleerivad riigiorganite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes. Kõiki haldusõiguse reguleerimise vorme iseloomustab ühine meetod - Haldusõigusnormistik sisaldub seadustes, eelkõige konstitutsioonilistes seadustes (Vabariigi Valitsuse seadus). See, mis puudutab elanikkonda on sätestatud Haldusõiguste rikkumise seadustikus(RT I nr. 29 1992). Halduskohtu menetluse seadustik. Avaliku teenistuse seadus. Kodakondsusseadus (jaanuar 1995.).
  3. Finantsõigus

    4. Reguleerib suhteid, mis tekivad riigiorganitel rahandussuhetes. Eelarvete kehtestamine ja vastuvõtmine, riigi vahendite kulutamise korra kehtestamine, maksude sissenõudmise korra kehtestamine. Reguleerib suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel. Põhimõtted väljendatud põhiseaduse 8. peatükis ja Riigi eelarveseaduses (RT I 1993. nr. 42 art. 614). Valla ja linnaeelarve seaduses (sama, art. 615). Maksukorralduse seaduses (RT I 1994 nr. 1 art. 5). Iga-aastased eelarveseadused. Krediidiasutuste seadus (RT I 1995 nr. 4 art.36). Finantsõigus on avalik-õiguslik seadus, meetodiks autoritaarne meetod.
  4. Maaõigus

    5. Reguleerib maakasutuse suhteid. Iseseisva õigusharuna on meil väljasuremise staadiumis. On iseseisev õigusharu sotsialismimaades. Kui maa on kaup, on tsiviilõigus.........
    Eesti Vabariigi maareformi seadus (1991). Avalik-õiguslik (sellel kujul).
  5. Kriminaalõigus

    6. Kui õigusharu on suunatud võitlusele kuritegude vastu. Karistuse rakendamisega kuriteo toimepanijate suhtes. Kriminaalõiguse normid ja instituudid määravad ära nende ühiskondlike suhete ringi, mida riik kaitseb kriminaalkaristuse ähvardusel. Ühtlasi näitab kriminaalõigus, kuidas.......
    Kriminaalõiguse kõige üldisemad põhimõtted sisalduvad ka põhiseaduses. Kriminaalõiguse konkreetsed normid aga on fikseeritud kriminaalkoodeksis. Meie kriminaalkoodeks on kehtestatud 1. juunil.1992. Kujutab endast ENSV kriminaalkoodeksi parandatud redaktsiooni. Pärast seda on tehtud parandusi ja täiendusi.
  6. Kriminaalprotsessi õigus

    7. Reguleerib juurdlus- ja uurimisorganite, prokuratuuriorganite ja kohtu tegevust menetluse teostamisel kriminaalasjades. Selle normid määravad riigi organisatsioonides ja protsessides........
    Muud normid aga konkreetsematest seadustest. Kriminaalmenetluse koodeks (RT I 1995. nr. 6-8). Lisaks sellele reguleerib meil kriminaalprotsessi Appellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtu menetluse seadustik.
  7. Tsiviilõigus

    8. Üks mahukamaid õigusharusid. Reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik). Neid varalisi suhteid reguleeritakse autonoomse meetodi abil. Seadused, mis kuuluvad tsiviilõiguse harusse: Eesti Vabariigi Omandireformi aluste seadus (20. juuni 1991.). Tsiviilseadustiku üldosa seadus (1991). Asjaõigusseadus (1993, vallas asjad). Kinnisturaamatu seadus (1993, maa koos tema juurde kuuluvaga). Äriseadustik (RT I 1995 nr. 26-28 art. 355).
  8. Tsiviilprotsessi õigus

    9. Reguleerib kohtuorganite ja protsessi osaliste tegevust kodanike õiguste kaitsmisel ja kodanikevaheliste vaidluste lahendamist. Tsiviilprotsessi õiguse normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused õiguse mõistmisel tsiviilasjades ja reguleerib protsessist osavõtjate suhteid protses............
    Tsiviilprotsessi õiguse valdkonda kuuluvad ka notariaalorganite ja arbitraaþiorganite tegevust korraldavad normid. Tsiviilprotsessi põhilised õigusaktid on: Tsiviilkohtupidamise seadustik (1993). Koht avaliku ja eraõiguse suhtes mõnevõrra vaieldav.
  9. Perekonnaõigus

    10. Reguleerib abielu ja perekonnasuhteid. Reguleerib neid suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest, vanemate kohustustest laste vastu, laste kohustustest vanemate suhtes...........
    Reguleerib ka teatud varalisi suhteid, kuid ainult neid, mis tulenevad abikaasade varalistest vahekordadest.
  10. Tööõigus

    11. Reguleerib tööandjate ja -võtjate vahelisi suhteid ja mõningaid nendega seotud suhteid. Siia kuuluvad normid ja instituudid, mis reguleerivad töösuhte loomist, lõppemist ning.......
    Tööõiguse normid reguleerivad töölepingu sõlmimist, töö- ja puhkeaega, palgaküsimusi, töövaidluste lahendamise korda, tööohutust, töökaitset. Tööõiguse harusse on seni kantud ka sotsiaalkindlustuse ja pensionilise kindlustamise suhted. Meetod on autonoomne, kuulub eraõiguse valdkonda. Õiguslik materjal: Eesti Vabariigi töölepinguseadus (1992), Eesti Vabariigi puhkuseseadus (1992), Töö- ja puhkeaja seadus (1994), Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus (1993), Kollektiivse töötüli lahendamise seadus (1993), Kollektiivlepingu seadus (1993), Töötajate usaldusisiku seadus (1993).
  11. Kolhoosiõigus
  12. Rahvusvaheline õigus (avalik ja era)

    13. Arvatakse sageli, et ei kuulu riigi õigussüsteemi. On eriline õigusharu. Ta reguleerib suhteid riikide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse normid väljenduvad rahvusvahelistes lepingutes - konventsioonides, paktides aga ka tavades. Sanktsioonidena rakendatakse poliitilisi, majanduslikke ja moraalseid mõjutusvahendeid. Ei tunnustata sanktsioonina sõda. Sõda on võimalik ainult kaitsena sõjalise kallaletungi vastu. Erinevused riikide sotsiaalsetes süsteemides ei ole põhjus nendevaheliseks sõjaks. Rahvusvaheline eraõigus - riikidevahelised varalised suhted. Rahvusvahelise õiguse erisused:
    1. Suhte subjektideks on riigid.
    2. Rahvusvahelise õiguse normide jaoks ei ole ühtset seadusandjat, tema norme loovad suhtest osavõtjad ise lepingute sõlmimise teel.
    3. Puudub tsentraliseeritud sunniaparaat täitmise kindlustamiseks.
    4. Põhiliseks õigusallikaks on lepingud ja tavad.

Õigusaktid

Õiguse vormid (ja allikad)

Selleks, et õigusnormid jõuaks selleni, kellele nad on suunatud peavad nad olema esitatud tajutavas vormis - niisugune vorm, mille kaudu nad jõuavad........

Seadused

Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse §59 kuulub Eestis seadusandlik võim Riigikogule ja §65 kehtestab, et Riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid. Seadused kujutavad endast normatiivseid akte, otsused on aga mittenormatiivse iseloomuga. Seaduse vastuvõtuprotsessis eristatakse viite staadiumi:
  1. Seaduse algatamine

    2. Seaduse algatamine on teatavate isikute, riigiorganite ja organisatsioonide õigus esitada parlamendile seaduseelnõu, mille see on kohustatud läbi vaatama ja otsustama, kas võtta seadus menetlusse või ei. See ei tähenda sugugi seda, et teistel ei oleks õigust eelnõud välja töötada, kuid Riigikogu ei ole kohustatud seda läbi vaatama. Kui seaduseelnõu on algatatud, siis ta esitatakse Riigikogule. Eestis toimub see Riigikogu täiskogu istungil ja eelnõu antakse üle Riigikogu esimehele. Riigikogu juhatus määrab eelnõu läbivaatamiseks juhtiva komisjoni vastavalt eelnõu sisule. Järgmiseks arutatakse eelnõud vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele kolmel lugemisel (lugemine = eelnõu läbitöötamise etapp).
  2. Seaduseelnõu arutamine

    3. Kui eelnõu on võetud menetlusse, siis eelnõu arutamine algab tema esimese lugemisega. Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja või tema esindaja ettekanne ja juhtiva komisjoni kaasettekanne. Seejärel esitatakse ettekandjatele küsimused. Kui juhtiva komisjoni seisukoht on positiivne ja ükski fraktsioon ei ole teinud tagasilükkamise ettepanekut, lõpetatakse esimene lugemine. Seejärel esitatakse juhtivkomisjonile ettepanekud eelnõu kohta (parandused, täiendused, muudatused). Teatud aja möödudes toimub teine lugemine. Teisele lugemisele juhtivkomisjon esitab koos eelnõu esitajaga muudetud redaktsiooni ja kõik ettepanekud koos komisjoni......
    Teise lugemise alguses esineb eelnõu esitaja ettekandega ja juhtivkomisjon kaasettekandega. Võidakse ära kuulata ka ekspertide arvamus. Teisel lugemisel toimub juba diskussioon. Kuulatakse ära Riigikogu liikmete kõned ja sõnavõtud. Muudatusettepanekuid võidakse teha saalist, kuid ainult sätete kohta.......
    Kui eelnõu esitaja on nõus tehtud muudatustega, siis reeglina neid ei hääletata. Hääletatakse ainult siis, kui  Riigikogu liige seda nõuab. Riigikogu aktid lähevad kolmandale lugemisele vaid siis, kui selleks tehakse vastav ettepanek ja Riigikogu hääletab vastavalt. Tavaliselt juhtub see siis, kui teine lugemine näitab vajadust veel töötada. Sellega on arutamine lõppenud.
  3. Seaduse vastuvõtmine

    4. Eelnõu vastuvõtmine seadusena toimub hääletamise teel. Eelnõu võetakse vastu poolthäälte enamusega, v.a. nende seaduste vastuvõtmine, mis on loetletud põhiseaduse §104. Nende seaduste puhul (konstitutsioonilised seadused) peab olema Riigikogu koosseisu häälteenamus. Need on:
    1. Kodakondsusseadus
    2. ..
    3. ...
    4. ....
    5. .....
    6. ......
    7. .......
    8. ........
    9. .........
    10. ..........
    11. ...........
    12. ............
    13. .............
    14. ..............
    15. ...............
    16. ................
    17. Sõjaaja riigikaitse seadus.
  4. Seaduse väljakuulutamine

    5. Seaduse väljakuulutamine. Vastavalt põhiseaduse §107 kuulutab seadused välja Vabariigi president, s.t. president võtab vastu otsuse, mille sisu on trafaretne. Pärineb monarhia aegadest, teiselt poolt on see järelvalve võimalus parlamendi töö üle. Seaduste väljakuulutamise instituut on seotud veto õigusega. Eestis edasilükkav e. suspensiivne veto. Suspensiivne veto erineb absoluutsest vetost selle poolest, et vastuvõetud seadus tagastatakse parlamendile uueks arutamiseks. Absoluutse veto puhul veto kasutaja paneb seaduse seisma. Sellega on selle seaduse elu lõppenud. Vabariigi president võib jätta seaduse välja kuulutamata ja saata selle 14 päeva jooksul tagasi Riigikokku uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Motiivid kas poliitilised või........
    Kui Riigikogu muudab vastavalt oma seadust, kuulutab president selle välja. Kui riigikogu jääb enda juurde kindlaks, siis kuulutab president seaduse välja või pöördub riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui riigikohus leiab, et seadus on põhiseadusega vastuolus, siis Riigikogu peab asja uuesti arutama. Kui riigikohus leiab, et seadus ei ole põhiseadusega vastuolus, kuulutab president seaduse välja. Pärast seaduse väljakuulutamist, selleks, et seadus jõustuks, peab ta saama avaldatuks.
  5. Seaduse avaldamine

    6. Seaduse avaldamine tähendab tema avaldamist "Riigi Teatajas". Vastavalt "Riigi Teataja" seadusele avaldatakse seadus "RT-s" seitsme tööpäeva jooksul pärast tema väljakuulutamist kehtestatud korras. Riigikogu otsused, avaldused, deklaratsioonid, pöördumised avaldatakse "RT-s" seitsme tööpäeva jooksul pärast nendele allakirjutamist. Vastavalt Põhiseaduse §108 kohaselt seadus jõustub 10. päeval pärast "RT-s" avaldamist. Riigikogu istung on avalik, istungisaali lubatakse ainult........
    Riigikogu saadikuid ja teenindavat personali. Istungit saab kuulata rõdudelt. Ühel istungil on ühel Riigikogu liikmel samas päevakorrapunktis õigus kahele küsimusele ja ühele sõnavõtule. Lisaks seadustele võib Riigikogu vastu võtta ka otsuseid, mis on mittenormatiivse sisuga aktid, mis käsitlevad tavaliselt ametiisikute ametissejätmist või mingit konkreetset.........
    Otsustega on sisuliselt kehtestatud ka üldkohustuslikke norme. Praegu sellist vajadust ei ole. Riigikogu võib vastavalt Põhiseaduse §65 p. 11 esineda avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole. Nendel dokumentidel ei ole juriidilist sisu, need on Riigikogu poliitilised aktid, mis ei kehtesta õigusi ja kohustusi.

Seadlused

Seadlus e. dekreet on riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Presidentaalses riigis (USA) on riigipeal väga ulatuslikud dekreediõigused. Õigust anda seadlusi nimetatakse presidendi dekreediõiguseks. Vastavalt põhiseadusele saab president seadlusi vastu võtta siis, kui
  1. Riigikogu ei saa kokku tulla
  2. On olemas edasilükkamatud riiklikud vajadused
Presidendi seadlusele annavad kaasallkirjad ka Riigikogu esimees ja peaminister. Kaasallkirja e. kontrassignatsiooni instituut tuleneb asjaolust, et riigipea poliitiliselt ei vastuta oma otsuste eest. Kaasallkirjaga võtavad tema eest vastutuse enda peale need isikud, kes kannavad poliitilist vastutust. Peaministri puudumisel asjaomane minister. Põhiseaduse §109 kehtestab, et kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab president seadlused riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise. Seega jäetakse kontrolli õigus Riigikogule. Seega muutub Riigikogu esimehe allkiri eriti omapäraseks. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, aga samuti põhiseaduse §104 loetletud seadusi ning riiklike makse kehtestavaid seadusi.

Muud presidendi aktid

Need ei oma normatiivset sisu. Annab käskkirju oma aparaadi töö reguleerimiseks.

Valitsuse aktid

Vastavalt Põhiseaduse §86 kuulub vabariigi valitsusele täidesaatev riigivõim, s.t. et valitsus on niisugune organ, kes teostab igapäevast riigijuhtimist,  täitev........
Oma ülesannete täitmiseks valitsus vastavalt põhiseaduse §87 annab seaduse alusel täitmiseks määrusi ja korraldusi. Määrus on normatiivse sisuga, korraldustega lahendatakse üldisi küsimusi (nimetatakse ametisse, eraldatakse raha). Valitsuse määrused on seaduste järel kõige tähtsamad õigusaktid, kuid ei ole seadustest kõrgemal. Valitsuse pädevus seaduste suhtes on väljendatud põhiseaduse §87 sättes, mille kohaselt valitsus korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja vabariigi presidendi............
Vabariigi Valitsuse määrused on normatiivse iseloomuga, korraldused ühekordse iseloomuga. Vabariigi valitsuse määruste väljaandmiseks ei ole kehtestatud nii detailset korda kui seaduste puhul. Kuid on välja töötatud juhend, kuidas valitsuse aktid võetakse vastu valitsuse istungil. Seal arutamisele tulevad eelnõud vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele. Riigisekretär koostab valituse istungi päevakorra kavandi ja esitab selle koos vastava istungi päevakorra materjalidega peaministrile. Peaminister kinnitab päevakorra ja seejärel saadetakse materjalid valituse liikmetele. See toimub hiljemalt kolm päeva enne valituse istungit. Valitsuse istungid toimuvad peaministri otsusel. Valitsus on otsustusvõimeline, kui võtab osa vähemalt 1/3 koosseisust. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Võivad osa võtta õiguskantsler ja riigikontrolör. Arutelu käigus kuulatakse ära asjaomase ministri ettekanne ja valitsusliikmete seisukohad. Valitsus teeb otsuse asjaomase ministri või peaministri ettepanekul. Otsus tehakse häälteenamusega, kuid üldiselt hääletamist välditakse (selleks, et mitte tekitada valitsuses lahkhelisid). Püütakse saavutada selline olukord, et poleks vaja hääletada. Valituse määrustele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär. Valitsuse korraldustele ainult peaminister. Valituse määrused ja korraldused avaldatakse "RT-s". ("RT" esimene osa ongi pealkirjastatud "Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Valitsuse õigusaktid".)

Ministrite aktid

Vastavalt vabariigi valitsuse seadusele minister annab seaduste, vabariigi presidendi seadluste, valitsuse määruste ning korralduste alusel ning täitmiseks määrusi. Ministrite määrustel on normatiivne sisu, käskkirjadel mittenormatiivne sisu. Kui ministri valitsusalasse kuuluv küsimus puudutab ka mõne teise ministri ala, siis lepib minister enne otsustamist kokku vastava asjaomase ministriga. Lahkarvamuse korral võidakse pöörduda peaministri poole. See võib esitada küsimuse valitsuse istungile lahendamiseks. Ministrite määrused, nii ka kõik dokumendid või nende projektid, mis esitatakse valitsusele, peavad kandma ministri ja kantsleri allkirju. Nii ministri aktid kui ka valitsuse aktid läbivad enne läbivaatamist põhjaliku kooskõlastuse (eriti kehtib see valitsuse aktide projektide ja nende seaduse eelnõudekohta). Eelnõu väljatöötamine algab nii, et mingi asutus (ministeerium või amet) kas omal algatusel või temale tehtud kohustuse tõttu töötab välja õigusakti projekti ja..........
Kui projekt on välja töötatud, algab kooskõlastamine teiste ametkondade ja asutustega. Kooskõlastamine on vajalik, kuna selle aktiga võivad olla seotud paljude ministrite ja ametkondade tegevusvaldkonnad. Projekti esitaja (väljatöötaja), pärast märkuste saamist teiste kooskõlastavate organite poolt, vaatab projekti uuesti läbi, otsustades tehtud ettepanekute arv..........
Kooskõlastatakse, kuni saavutatakse esitaja poolt sobiv sisu ja vorm. Kui on olemas lõplik kuju, saadetakse projekt kooskõlastamiseks justiitsministeeriumi. Justiitsministeerium vaatab projekti läbi seaduslikkuse seisukohalt. Seejärel, pärast Justiitsministeeriumi märkuste läbivaatamist läheb projekt valitsusse.

Kohalike omavalitsuste aktid

Põhiseadus ei määra kindlaks kohalike omavalitsuste aktide liike ja ka nende sisu. Põhiseaduse §154 tuleneb aga, et kohalikud omavalitsusorganid võivad anda otsuseid ja........
Põhiseaduse §154 kehtestab, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Praktika on läinud seda teed, et kohalikud omavalitsused annavad väga erineva nimetusega akte (enamasti määrused või otsused).

Normatiivaktide kehtivus

Iga normatiivne akt on kehtiv teatava aja jooksul teataval territooriumil ja teatava isikute ringi suhtes. Seetõttu räägitakse normatiivaktide kehtivuse piiride territoriaalsetest ja kehtivusest isikute ringi suhtes.

Ajaline kehtivus

Normatiivse akti ajaline kehtivus on piiritletav tema kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Vastavalt meie Põhiseaduse §108 seadus jõustub 10. päeval pärast "RT-s" avaldamist, kui seaduses endas ei ole kirjas teisiti. Vabariigi Valitsuse aktid ilmuvad samuti "RT-s", kusjuures valitsuse korraldused jõustuvad allakirjutamise päevast, kui korralduses ei ole öeldud teisiti. Vabariigi Presidendi otsused ametiisikute nimetamise ja vabastamise kohta jõustuvad samuti allakirjutamise päeval. Vabariigi presidendi muud õigusaktid, Riigikogu otsused ja vabariigi valitsuse määrused, samuti muud õigusaktid jõustuvad "RT-s" avaldamise päeval, kui aktis ei ole öeldud teisiti. Välislepingud jõustuvad nendes lepingutes sätestatud korras. Riigikohtu lahendid jõustuvad kohtumenetluse seadustes sätestatud korras. Niimoodi nad alustavad oma kehtimist. Üldprintsiibina jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kaks erandit:
  1. Tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt fikseerivad (kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel).
  2. Kriminaalseadus omab tagasiulatuvat jõudu, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust.

Seaduse kehtivuse lõppemine

Normatiivne akt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Selleks võetakse vastu akt, millega tunnistatakse seadus kehtetuks. Selleks on kaks viisi:
  1. Eraldi aktiga.
  2. Võib olla kehtetuks tunnistatud uue, samasisulise akti vastuvõtmisega.
Kehtivusaja möödumisel kaotab akt oma juriidilise jõu, kui ta oli kehtestatud kindlaks määratud tähtajaks (selliseid on vähe).Kui uus ei tunnista vana kehtetuks, tekib olukord, kus üheaegselt kehtib kaks samasisulist akti. Tekib õiguse kollisioon. Kui omavahel kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani aktid, siis kehtib hilisem. Kui vastuolulised aktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitelt, kehtib kõrgema riigiorgani akt.

Normatiivaktide territoriaalne kehtivus

Kõik riigid kehtestavad oma aktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigusakte, millel on lokaalne tähendus, s.t. ta võib kehtida ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. Mis on riigi territoorium?
  1. Riigipiiriga piiratud maismaaosa
  2. Riigi territoriaal- ja siseveed

    3. Territoriaalmere lähtejoon on joon, mis ühendab ranniku kõige väljaulatuvamaid maismaaosi ning meres veest väljaulatuvaid objekte ning madala veeseisu ajal välj............
    Kalda ja lähtejoone vahel on sisemeri. Lähtejoonest väljapool on territoriaalmeri. Territoriaalmerest väljapoole jääb vastava riigi majandustsoon, mille laius lepitakse kokku vastavate naaberriikidega.
  3. Õhuruum maismaa ja sise- ning territoriaalvete kohal

    4. Kuni lennuki lennukõrguseni
  4. Atmosfääris asuvad vastavate riikide lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid
  5. Maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all

    6. Huvid on määratud majanduslik-tehniliste võimalustega.
  6. Kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all

    7. Kui reisi- või kaubalaev läheb teise riigi territooriumile, kehtivad seal teise riigi seadused.
  7. Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetel

    8. ..............
Kas ühe riigi territooriumil teise riigi seadused ei kehti? Üldiselt mitte. Kriminaalvastutusele võetakse isik seal riigis, kus ta teo toime pani. Tsiviilvaidlused, kui need puudutavad kinnisvara, lahendatakse kinnisvara asukohamaa seaduste järgi. Kuid määravaks on siiski leping, mis vaidlejate vahel sõlmiti (Tsiviilseadustiku üldosa seadus eelistab Eesti seadust).

Normatiivaktide kehtivus isikute ringi suhtes

Reeglina kehtivad riigi seadused ja muud normatiivsed aktid kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes (kodanikud, apatriidid, välismaalased). Real juhtudel võib üks või teine õigusakt reguleerida ainult teatud isikute kategooria käitumist (sõjaväekohustus). Kuid asukohamaa riigikohtule ei allu mõningate selles riigis asuvate välismaalaste kuriteod. Need on need, kes omavad eksterritoriaalsuse õigust e. diplomaatilist immuniteeti.
  1. Visiidil viibiv välisriigi pea.
  2. Välisriikide diplomaatilised esindajad, nende abikaasad ja alaealised perekonnaliikmed. Tehniline ja abipersonal seda õigust ei kasuta.
Sellise inimese vastutuse küsimus lahendatakse diplomaatiliste kanalite kaudu - kuulutatakse persona non grata'ks ja antakse tähtaeg riigist lahkumiseks (tavaliselt......

Õigusaktide süstematiseerimine

Seaduslikkuse tagamise seisukohalt on väga suur tähtsus normatiivaktide süstematiseerimisel. Õigusaktide seadmine vastavasse kindlasse süsteemi aitab välja selgitada puudujäägid ja vastuolud. Süstematiseeritud kujul on õiguslik materjal ülevaatlikum ja ka kättesaadavam. Süstematiseerimist teostavad tavaliselt justiitsministeeriumid, kuid seda võivad teha ka teised riigiorganid, kuid teatavatel juhtudel ka eraorganisatsioonid ja..........
Õigusaktide süsteem kujutab endast nende aktide viimist teatud kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist teatavas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimisel on kaks põhilist vormi:
  1. Inkorporeerimine

    2. Inkorporeerimise korral normatiivsed aktid seotakse mingisse kas kronoloogilisse, alfabeetilisse jne. järjestusse ja saadakse õigusaktide kogumik. Inkorporeerimise korral ei toimu õigusaktide sisulist töötlust. Kõige levinumad on kronoloogilised kogud. Eestis alustati pärast sõda ENSV seaduste ja valituse määruste väljaandmist kuni '90. a.
  2. Kodifitseerimine

    3. Kodifitseerimine on niisugune süstematiseerimise alaliik, kus normatiivne materjal töötatakse põhjalikult läbi, sisemiselt kooskõlastatakse ja ühtlustatakse. Tavaliselt tehakse kodifitseerimisel seadusandlusse parandusi, täiendusi, muudatusi, võetakse vastu uusi norme, visatakse kõrvale vanu. Kodifitseerimisel töötatakse normatiivne materjal läbi ka sisuliselt. Kodifitseerimise tulemuseks on koodeks, s.o. terviklik, ühtne õigusakt (kodifitseerimise tulemuseks võib olla ka seadustik või määrustik).

Õigussuhted

Õigussuhte mõiste

Kogu inimeste elu kujuneb ühiskondlikest suhetest. Mida arenenum ühiskond, seda keerulisemad suhted. Ühiskondlikud suhted on suhted isikute vahel, mis kujunevad nende ühise praktilise ja vaimse tegevuse protsessis. Õigussuhted on üks ühiskondlike suhete alaliik. Tekivad koos Riigi ja õigusega. Õigussuhte spetsiifika võrreldes teiste ühiskondlike suhetega tuleneb õigussuhte seosest Riigi ja õigusega. Õigussuhte spetsiifilised tunnused:
  1. Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. See on ka tema peamine spetsiifika. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise üheks vahendiks.
  2. Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu (õigused ja kohustused realiseeruvad.....
  3. Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik.
  4. Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu.
Ta võib olla individualiseeritud kahte moodi:
  1. Kahepoolselt - ostu-müügi leping
  2. Ühepoolselt - sel juhul, kui on olemas üks suhtepool, teiseks suhtepooleks on aga iga isik, kes antud subjektiga astub vastavasse suhtesse (omanik).
Üks inimene on üheaegselt subjektiks paljudes suhetes. Kõik õigusspetsiifilised tunnused tulenevad tema suhtest õigusnormiga. Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Selle pinnal võime anda õigussuhte määratluse: õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti juriidiliste õiguste ja kohustuste olema......

Õigussuhte subjektid

Teatavatel juhtudel võivad õigussuhte subjektid olla ka organisatsioonid, riigiorganid ja isegi riik tervikuna. Nõutav on aga, et õigussuhte poolteks (osavõtjateks) oleksid niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust e. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda.

Juriidilised isikud

Seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilisel isikul oli kolm tunnust (TS. koodeks, &25):
  1. Omama eraldatud vara
  2. Võivad oma nimel omandada varalisi ja isiklikke mittevaralisi õigusi
  3. Võivad olla hagejateks ja kostjateks kohtus ja vahekohtus
Praeguse Tsiviilseadustiku üldosa seaduse III peatükist järeldub, et juriidilise isiku tunnused on:
  1. Ta peab olema kantud äriregistrisse
  2. Peab olema oma põhikiri
  3. Nimi
Juriidilise isiku võib asutada kas teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel või otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Juriidiliste isikute õigusi-kohustusi ja nende loomise (asutamise) korda reguleerib põhjalikult "Äriseadustik" (01.09.95. a., "RT" I 1995. nr. 26-28). Vastavalt sellele on olemas järgmised äriühingud:
  1. Täisühing
  2. Usaldusühing
  3. Osaühing
  4. Aktsiaselts

Õigussuhte subjektid

Jagunevad kaheks põhirühmaks:
  1. Üksikisikud
    1. kodanikud
    2. kodakondsuseta isikud
    3. välismaalased
  2. Orgsatsioonid
    1. riik
    2. riigiorganid
    3. riiklikud majanduslikud ettevõtted
    4. eraettevõtted
    5. mitmesugused ühingud
Tsiviilõiguses võivad üksikisikud esineda füüsilise isikuna ja organisatsioonid juriidilise isikuna. (Selline jaotus kehtib ainult varaliste suhete puhul.)

Õigussuhte sisu

Õigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe. Tahteline, kuna seos, mis tekib subjekti vahel, lähtub inimeste teadvusest. Õigusnormis kehtestatakse õigussuhe ja antakse sellele suhtele juriidiline sisu, s.t. õigussubjektidele antakse juriidilised õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm asub inimesest väljaspool (sisaldub seaduses), aga niipea, kui tekib õigusnormi hüpoteesis märgitud tingimus e. juriidiline fakt, niipea tekivad inimeste...........
S.t. et tekib õigussuhe, suhe, millega subjekt seotakse omavahel õiguste ja kohustustega. Sellega õigusnormi üldine ettekirjutus on jõudnud konkreetse indiviidi tasandile. Seetõttu subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused kujutavadki endast õigussuhte juriidilist sisu. Seetõttu võib ka öelda, et õigussuhe on reaalsuses eksisteeriva materiaalse (faktilise) suhte juriidiliseks vormiks. (Suhe on nii-kui-nii, kuid vahel antakse sellele juriidiline vorm, tehakse see kohustuseks; nt. vabaabielu). Õigussuhte sisuks on seega subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus. Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel. Õigusnormist tulenevalt tekib teatav suhe selle õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab subjekti õiguse kandjal teataval viisil käituda ja lubab selle käitumise tagada oma autoriteediga. Sellest aspektist vaadatuna subjekti õigus on lubatud käitumise määr. Teiselt poolt aga subjekti õigus seob selle kandjat kohustatud isikutega, lubab õigustatud isikul nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. Subjekti õigus sisaldab endas kahte võimalust:
  1. Õigustatud subjekti võimalust ise käituda teatud viisil
  2. Võimalust nõuda teatavat käitumist kohustatud isikult.
Juriidiline kohustus sisaldab endas samuti seoseid:
  1. Ühelt poolt riigi ja kohustatud isiku vahel.
  2. Teiselt poolt kohustatud isiku ja õigustatud isiku vahel.
Ainult siin on need seosed vastupidised. Kohustus on riigi poolt kehtestud käitumismäär. Teiselt poolt kohustatud isik on kohustatud täitma õigustatud isiku seaduslikke nõudmisi. Seega subjekti õigused ja juriidilised kohustused korrespondeerivad omavahel - on omavahel vastavuses. (Seadusandja üldiselt eelistab õigustatud isikut.) Õigused ja kohustused moodustavadki juriidilise suhte sisu.

Õigussuhte objekt

Sõna õigus kasutatakse mitmes erinevas tähenduses:
  1. Objektiivses tähenduses

    2. Õigusnormide kogu; kõik õigusnormid kokku moodustavad õiguse.
  2. Subjektiivses tähenduses

    3. Konkreetsele indiviidile kuuluv käitumisvõimalus, mis tuleneb õigusnormidest. (Õigussuhe on alati suunatud millelegi.)
Objekt üldfilosoofilises tähenduse on nähtus, millele on suunatud tegevus. Millele on suunatud õigussuhe? Õigussuhte objektiks on kõik need esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena. Inimene on samaaegselt paljude õigussuhete subjekt. Õigussuhte sisu, subjektid ja objektid on õigussuhte elemendid e. osad.

Õigussuhete liigitus

Õigussuhted võivad erineda üksteisest nii oma materiaalse faktilise sisu poolest kui ka mitme juriidilise omaduse poolest. Need juriidilised omadused erinevad eelkõige just sõltuvalt õigussuhte faktilisest sisust. Vastavalt sellele eristatakse õigussuhteid õigusnormide kaupa (varaliste suhete pinnal tekivad tsiviilõiguslikud suhted). Õigussuhte faktilise sisu järgi ja selle järgi, mida vastavad õigussuhted taotlevad, eristatakse:

Juriidilised faktid

Õigussuhte tekkimine tema muutumine või lõppemine sõltub mitmesugustest asjaoludest ja tingimustest ühiskondlikus elus, aga ka üksikute inimeste elus. Need asjaolud ja tingimused, millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise, on toodud õigusnormi hüpoteesis. Neid asjao..........

Õiguse rakendamine

Õigusnormide realiseerimise mõiste ja liigid, õiguse rakendamise mõiste
Õigusnormi ülesanne on reguleerida ühiskondlikke suhteid. See reguleerimine saavutatakse õigusnormi realiseerimisega. Õigusnormi realiseerimine ei kujuta endast muud, kui nende elluviimist õiguse subjektide tegevuses. Õigusnormide realiseerimine väljendub subjektide käitumises. See võib
aga olla erinev (erinevad on normid, erinevad on subjektid, erinevad on ka motiivid). Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eritatakse kolme õiguse realiseerimise liiki:
  1. Õigusnormi nõuetest kinnipidamine.

    2. Seisneb selles, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega. Ta täidab oma õiguslikke kohustusi. Niisuguses vormis toimub kohustavate või keelava.........
    Keelavate normide puhul peab subjekt passiivselt hoiduma keelatud käitumisest.
  2. Õigusnormi kasutamine.

    3. Seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises. Selle vormis realiseeritakse õigustavad normid - normid, mis annavad inimesele mingisuguse õiguse. Neid õigusi võib aga sageli vormistada juriidiliselt vormistatud tegudena. Subjektideks võivad olla organisatsioonid, üksikisikud, riigiorganid jne.
  3. Õigusnormide rakendamine e. kohaldamine.

    4. On selline õiguse realiseerimise vorm, kui õiguse teostamisse sekkuvad selleks pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohtud, politsei jne.). Reeglina on need riigiorganid õiguse realiseerija seisukohalt kõrvalisteks subjektideks. Nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse. Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimu alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites.
Õiguse rakendamise vajadus tekib
  1. Kui tekkiva õigussuhte iseloom on selline, et ei saa tekkida ilma riigiorgani vastava aktita (sõjaväeteenistusse astumine).
  2. Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (omandiõiguse küsimus).
  3. Kui on pandud toime õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone.

Õigusnormi rakendusprotsess

Õigusnormi rakendamine on küllalt keeruline protsess. Mõtteliselt kulgeb see konkreetse juhtumi asjaolude uurimiselt õigusnormile ja sealt antud küsimuse prakt..........
Eristatakse erinevaid staadiume. Eristamise tähtsus seisneb selles, et ükski järgmine staadium ei saa toimuda eelmiseta.
  1. Esimene staadium

    2. Asja tehiolude väljaselgitamise e. faktiliste asjaolude analüüs. Selgitatakse, mis ja kuidas toimus. Vaadatakse, kas seondub mingi õigusnormiga. Sellel staadiumil analüüsitakse kahesuguseid asjaolusid:
    1. Asjaolusid, mis on antud õigusnormi seisukohalt juriidilist tagajärge esilekutsuvad. Need asjaolud on juriidilise fakti tähendusega või kuuluvad faktilisse.......
    2. Analüüsitakse niisuguseid asjaolusid, mis otseselt ei mõjuta asja juriidilist hinnangut, kuid on olulised optimaalse lahendi leidmisel. Kõikide nende asjaolude kindlakstegemine toimub juriidiliste tõendite abil.
  2. Teine staadium

    3. Õigusnormi valik ja analüüs. See staadium taandub juba antud teo täpsele juriidilisele kvalifitseerimisele. (Lõplik antakse hiljem. Selles faasis asi n. ö. "riputatakse paragrahvi (§) külge"). Õigusnormi valimisel liigutakse üldiselt üksikule. Otsitakse välja vastavat juhtu puudutavad õigusnormid ja tehakse õigusnormi analüüs:
    1. Peab olema tegemist autentse tekstiga  (ametlik väljaanne)
    2. Peab veenduma, et tekstis pole vigu
    3. Tuleb vaadata, kas antud normi ei ole hiljem muudetud
    4. Tuleb üle kontrollida, kas kasutatav norm üldse kehtib
    5. Vajaduse korral tuleb tõlgendada rakendatavad õigusakti (sisu välja selgitada).
    6. Otseselt vastava õigusnormi puudumisel otsustatakse analoogia rakendamine. On võimalik erandjuhtudel. Ainult sel juhul, kui antud suhet reguleerivat õigusnormi ei ole, kuid põhimõtteliselt see suhe peaks olema õiguslikult reguleeritud (eriti varalised suhted on sellise iseloomuga, et seadusandja ei oska kõike ette näha, aga vaidluse korral tuleb küsimus lahendada). Analoogial võib esineda kaks vormi:
  3. Kolmas staadium

    4. Kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). Üks vastutusrikkamaid staadiume. Vormiliselt kujutab see staadium endas õiguse rakendamise akti e. individuaalakti vormistamist. Selles aktis fikseeritakse varem õiguse rakendaja teadvuses väljakujunenud seisukoht, mis vormistatakse nõuetele vastaval kujul. Sellega on õiguse rakendamise protsess peaaegu lõpetatud. Teatavatel juhtudel järgneb
  4. Neljas staadium

    5. Tehtud otsuse täitmise tagamine. On vajalik juhul, kui otsuse realiseerimiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid (kriminaalasjad).

Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded

Õigusnormide rakendamisel tuleb silmas pidada, et see oleks seaduslik, põhjendatud, otstarbekohane ja õiglane.

Õiguse rakendamise seaduslikkus

Tähendab seda, et
  1. Otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitlevad lahendatavat juhtumit või õiguse analoogia kohaldamisel.
  2. Otsus peab olema tehtud vastava riigiorgani kompetentsi piires
  3. Õigusnormi rakendamine on obligatoorne igal juhul, kui see on seaduses ette nähtud
  4. Senikaua, kuni antud küsimuses on olemas kehtiv otsus, ei tohi vastu võtta samas küsimuses uut otsust - tekitada otsuste kollisiooni. Kui on vaja uut lahend......
  5. Kui õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks teatava vormi, tuleb sellest rangelt kinni pidada.
Põhistatuse nõue tähendab seda, et peavad olema välja selgitatud, hoolikalt ja objektiivselt tundma õpitud kõik asjassepuutuvad faktid. Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta. Põhistatuse nõue on väga tihedalt seotud seaduslikkuse nõudega. Põhistamata akt on ebaseaduslik selle pärast, et põhistatuse nõue on tavaliselt seaduses fikseeritud (kohtuotsuse tühistamise aluseks on tema põhistamatus).

Otstarbekohasus

Sellel nõudel on kaks täiesti erinevat aspekti:
1) Seadus ise annab ainsa otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele asjadele. Seetõttu seadusest kinni pidamine on kõige otstarbekohasem
2) Ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse raamides võib olla teatavates piirides erinev. Ja seaduse kohaldamisel tuleb nendes piirides kohustatud subjekti käitumist reguleeritakse nii, et normi realiseerimine oleks kõige efektiivsem. Et seaduse eesmärk reali.....

Õigluse nõue

Eeldab, et õigusnormi rakendamine oleks õiglane (õiglane on moraalikategooria). Õiglane on niisugune õiguse rakendamise otsus, mis on õige rahva poolt vaadatuna, aga ka riigi seisukohalt. S.t. selles peab väljenduma rahva õiglustunne. Õiglase otsuse tagab see, kui selles otsuses väljendub õiguse rakendaja veendumus antud lahendi õiglases iseloomus. See on õiguse rakendamise akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlbluse ja õigusteadvusega. (Õigusteadvus on ühiskonna teadvuse see osa, mis seondub õigusega. Selles väljendub suhtumine õigusesse, õiguse rakendamise praktikasse, hinnangud kehtivale oi......
Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest.

Õiguse rakendamise aktid

Õigusnormi rakendamisega luuakse konkreetsel isikul või organisatsioonil uued õigussuhted. Neil tekivad uued õigused ja kohustused. Nende tekkimise aluseks on va.....
Õigusnormi rakendamise aktis leiab oma väljenduse kõige erinevamate riigiorganite kõige mitmekesisem organisatsiooniline tegevus. Ilma selliste aktideta ei ole võimalik ka sanktsioonide kohaldamine õiguserikkuja suhtes. Õigusnormi rakendamise akt peab igal juhul omama rea spetsiifilisi tun......
Temas peavad olema selgelt väljendatud järgmised andmed:
  1. Milline organ on välja andnud
  2. Millal on välja antud
  3. Millise konkreetse isiku kohta
  4. Milles seisneb asja lahendamise olemus
  5. Millistele faktilistele asjaoludele vastuvõetud otsus tugineb
  6. Millise seaduse või muu normatiivakti alusel see akt on vastu võetud
  7. Kus on välja antud
Eksisteerib väga mitmesuguseid õiguse rakendamise akte. Õiguse rakendamine toimub kolmel juhul. Õigussuhte iseloomust tulenevalt on vaja rakendada õigust - on tegemisigusnormi dispositsiooni rakendamisega. Sellised aktid on tavaliselt organisatsioonilise iseloomuga aktid (valimiste väljakuulutamine). Kui tegemist on juriidilise vaidlusega, siis õiguse rakendamise akt piiritleb kahe subjekti omavahelised õigused ja nende kohustused. Sellele lähedase iseloomuga on õiguse rakendamise akt karistuse määramisel. Siit tulenevalt eristatakse vastavalt reguleeritavale suhtele ja rakendatavale normile:
  1. Regulatiivseid akte

    2. Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega
  2. Jurisdiktsioonilisi akte

    3. On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse.
Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad:
  1. Riigi võimuorganite aktid
  2. Riigi valitsemisorganite aktid
  3. Kohtuorganite aktid
  4. Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid
Õigusnormi rakendamise akte ei tohi ära segada normatiivsete aktidega, s.o. aktidega, mis sisaldavad õigusnorme, üldisi käitumisreegleid. Normatiivne akt on suunatud kindlaksmääramata inimeste ringi jaoks ja on määratud korduvaks kasutamiseks. Õigusnormi rakendamise akt sisaldab ettekirjutust konkreetsele isikule ja ta on ühekordse toimega. Määrab kindlaks selle isiku õigused ja kohustused. Oma iseloomult on õiguse rakendamise akt seega juriidilise fakti tähendusega. Individuaalseid juriidilisi akte tuleb eristada ka tsiviilõiguslikest tehingutest - tsiviilõiguslikus tehingus väljendub mõlema suhtepoole tahe. See on kahepoo...........

Õigusrikkumised ja juriidiline vastutus

Õiguspärane käitumine ja õigusrikkumine

Inimeste käitumine õiguslikust aspektist võib olla kas õiguspärane või õigusvastane. Kui see käitumine ei ole õiguslikult reguleeritud on see õiguspärane käitumine. Õiguspärane käitumine on õigusnormis ettenähtud soovitatav või lubatav õigussubjekti käitumine. Õigusrikkumine aga on juriidiline fakt, mis kujutab endast suulist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastut......

Sealjuures igasugune käitumisakt moodustub nelja elemendi ühtsusest:

  1. Käitumise subjekt
  2. Subjektiivne külg
  3. Käitumise objekt
  4. Objektiivne külg
Subjekt on deliktivõimeline isik. Organisatsioon saab olla õiguserikkujaks ainult oma tegevusvaldkonnas. Õigusrikkumise subjekt on õigusrikkumise toime pannud isik või organisatsioon. Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti psüühilist seisundit, tema tahte suunatust tagajärgedele teo toimepanemise hetkel. Tema psüühilist suhtumist o........
Olulised on subjektiivse külje seisukohalt ka teo motiivid ja eesmärgid. Õigusrikkumise puhul omandavad mõnikord iseseisva tähenduse, kui seadusandja pidas oluliseks. Objekt on õigusega kaitstavad ühiskondlikud suhted - õigussuhted, õiguskord tervikuna, kogumis. Teo objektiivne külg kujutab endast faktiliselt toimepandud tegu. Õiguserikkumise korral on see vastuolus õigusega, aga igal juhul kujutab tegu endast mingi muutuse toimepanekut välises tegelikkuses.

Õigusrikkumise koosseis

Õigusrikkumise koosseis kujutab endast sellist juriidilist fakti, kus süülise õigusvastase teo on toime pannud deliktivõimeline isik, kes oma teo eest kannab j.........
Õigusrikkumine on lahutamatult seotud õigusega

Õigusrikkumise subjekt

Õigusrikkumisi panevad toime inimesed (mitte loodusjõud ega loomad).Õigusrikkumise võivad toime panna nii kodanikud, apatriidid kui ka välisriikide kodanikud. Seega samad, kes võivad olla õigussuhte subjektid. Tsiviilõiguses võib õigussuhte subjekt olla vaid teovõimeline isik. (Seega alaealised, vaimuhaiged või nõrgamõistuslikud ei saa olla, sest nende käitumist ei saa õiguslikult hinnata.)Reeglina rikuvad õigust inimesed, mitte organisatsioonid (vähemalt mitte kriminaalõiguses). Küll aga võivad organisatsioonid kanda materiaalset vastutust.......

Õigusrikkumise objekt

On õigusega kaitstud (reguleeritud) ühiskondlikud suhted. Erinevates õigusharudes on see suhete ring erinev. Ühiskonna jaoks kõige tähtsamaid suhteid kaitstakse kriminaalõiguse normidega, ja siin õigusrikkumise objekt on kriminaalkoodeksis liigendatud vastavalt erinevate õigusrikkumise objektiline külg.
Kuna õigusega saab reguleerida ainult inimeste välist käitumist, siis õigusrikkumised kujutavad endast tegu, mitte mõtteid. Õigusrikkumised on inimeste õigusvastased käitumised (aktiivne ja ka tegevusetus). Reeglina on õigusrikkumine aktiivne tegu, kui teatavatel juhtudel ka tegevusetus. Tegevusetus võib olla õiguserikkumine juhul, kui isik jättis tegemata teo, mille ta oli kohustatud sooritama. Õiguslik vastutus tegevusetuse eest tuleneb kohustusest käituda (valvur). Kohustus aktiivselt käituda võib tuleneda ka ametialasest seisundist (arst - üldiseloomuga esmaabi, mis ei nõua eriteadmisi, -sisseseadeid ega -võtteid). Teatavatel juhtudel aga, erilistel asjaoludel võib mõnel teol, mis üldiselt on õigusvastane, see omadus puududa. Sel juhul antud teo objektiivne külg ei ole vaa......
Õigusvastasuse välistab:
  1. Kannatanu nõusolek - näiteks omaniku nõusolek tema omandi kasutamiseks välistab seda omandit kasutanud isiku süüdistamist omandiõiguse rikkumises. Kuid see nõ.......

    2. See nõusolek ei tohi olla suunatud sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks (tapmine). Nõusolek peab olema vabatahtlik ja peab olema antud teovõimelise isiku poolt.
  2. Ei ole õigusvastane ka tegu, mille paneb toime isik temale pandud teenistus - või kutsealaste kohustuste täitmisel.
  3. Õigusvastane ei ole ka tegu, mis on suunatud oma õiguste teostamisele, kuigi sellega tekitatakse kahju teistele isikutele (vanemate sunnivahendid laste suhtes).
  4. Teatavates piirides välistab õigusvastasuse ka alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine. Aga kui see käsk oli ilmselt kuritegeliku iseloomuga, või kui see oli antud ülemuse poolt volituste piire ületades või kui käsk oli antud vorminõuete rikkumise.......
  5. Õigusvastasuse välistab inimeste käitumises ka hädakaitseseisund. Hädakaitse on kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustava õigusvastase ründe to........

    6. Hädakaitses toimepandud tegu, s.h. ka ründajale kahju tekitamine ei ole õigusvastane tegu. See tegu on õiguspärane, kui ei ületatud hädakaitse piire. Hädakaitse piiride ületamine on kaitse ilmne mittevastavus ründe iseloomule ja ohtlikkusele. Teatavatel juhtudel hädakaitse ei ole mitte õigus, vaid kohustus (tunnimees). Hädakaitse tingimused on kõikidele võrdsed. Kuid õigus hädakaitsele tekib hädakaitseseisundis. See eeldab ühiskonnaohtlikku rünnet. Selle ründe algmomendiks pee......
    Hädakaitseseisund püsib seni, kuni ründeoht on reaalne. Näiline hädakaitseseisund - tekib siis, kui tegelikult rünnet ei olnud. Eristatakse:
    1. Ennakkaitset
    2. Hilinenud kaitset
    3. Hädakaitsega on tegemist ainult niivõrd, kuivõrd inimest ajendab soov kaitsta ennast, teist kodanikku, nende õigusi, ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi
    Hädaseisund
    Tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi, või ettevõ........
    (Seisund, mis vajab inimese sekkumist; nt. tuletõrjujate tegevus) Hädaseisundis toimepandud tegu on seega ühiskonnakasulik ja õiguspärane, kuigi väliselt on tal ühiskonnaohtliku teo tunnused. Õigus selleks on igal inimesel. Reeglina hädaseisundis tegutsemine on aktiivne tegu, kuigi võib tegutseda ka passiivselt. Hädaseisund tekib, kui õiguslikult kaitstavat objekti ähvardab reaalne oht. Ohu allikad võivad olla väga erinevad (loodusjõud, mehhanismid, seadmed, aparaadid jms.). Hädaseisundi üheks tekkepõhjuseks on erinevate õiguste ja ka kohustuste kollisioon (arst kutsutud kahe haige juurde). Hädaseisund tekib alates hetkest, mis objekti ähvardab vahetu oht. Hädaseisund ei saa õigustada igasugust tegu, mille hädaseisundis isik on toime pannud. Õigustada saab ainult sellist tegu, mis on objekti ohtu kõrvaldavaks ainsaks vahendiks (antud asjaoludel ei saa teisiti). Kui inimese elu on ohus, siis teise inimese elu ohustamine ei ole õigustatud. Hädaseisundis toimepandud teo õiguspärasuseks on vaja, et tekkinud kahju oleks väiksem, kui ärahoitud kahju. Teoorias arvatakse, et ka sel juhul, kui kahjud on võrdsed, ei saa õigustada. Samuti ei saa nõuda, et kahju oleks minimaalne. Hädaseisundis võib õigustada kahju tekitamist üksnes sellisele organisatsioonile või kodanikule, kes ise ei ole ohuallikas.
  6. Kurjategija kinnipidamine

    7. Tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid mis on suunatud kurjategija kinnipidamisele, ei ole õigusrikkumine. Sageli seondub hädakaitseseisundiga. Õigust kurjategijat kinni pidada on igal kodanikul, sõltumata sellest, kas tal on võimalik pöörduda vastavate võimuorganite poole. Politseinikul aga on kohustus kurjategijaid kinni pidada. (Kuritegu pole oluline.) Tuleb kinni pidada teatavatest vajalikkuse piiridest.

Õigusrikkumiste põhjused

Mitu tasandit.
  1. Osa inimesi satub ühiskonnaga vastuollu.

    2. See on üldine. Igal õigusharul on omad põhjused, igal õigusliigil omad põhjused. Ja lõpuks on igal konkreetsel kuriteol oma põhjus. Põhjused peituvad ühiskonnas endas..........

Juriidiline vastutus

Mõistet vastutus kasutatakse filosoofia- ja õigusealases kirjanduses erinevates tähendustes. Sageli seostatakse seda mõistet kohusetundega. Otseselt kahes tähenduses
  1. Vastutus aktiivses aspektis

    2. On isiku poolt oma isikliku kohuse tunnetamine teiste inimeste ees, sotsiaalse grupi, kollektiivi, riigi ja ühiskonna ees. Siit tuleneb isiku seesmine kohustus oma käitumise kooskõlastamiseks teiste isikute, kollektiiviga. Inimene tunneb, et ta on kohustud teataval viisil käituma.
  2. Vastutus retrospektiivses aspektis

    3. On vastutus möödunud käitumise eest. Sellise käitumise eest, mis on vastuolus teatavate sotsiaalsete normidega. Vastutuse retrospektiivne aspekt ongi juristide pärusmaa. Kuid on omavahel seotud - mida kõrgem on vastutuse aktiivne aspekt, seda vähem tuleb teist rakendada. Vastutus retrospektiivses tähenduses järgneb mingite sotsiaalsete normide rikkumisele. Normide rikkumise tagajärjeks on subjekti jaoks ebasoovitavate tagajärgede saabumine. (Kollektiivne hukkamõist või siis õigusnormide rikkumise eest sõltuvalt normist.) Retrospektiivse vastutuse olemus seisneb selles, et see on väline reaktsioon isiku suhtes, kes pani toime teo, mis on vastuolus ühiskondlike normidega ja samal ühiskondliku reaktsiooni sisu on tavaliselt järgmine: Üleastujalt nõutakse seletust üleastumise kohta, tema käitumine mõistetakse hukka e. avaldatakse eitavat suhtumist tema käitumisse. Edasi peab isik kandma temale ebasoodsaid isiklikku laadi organisatsioonilisi või varalisi tagajärgi. Tema suhtes rakendatakse moraalseid või juriidilisi sunnivahendeid. Sotsiaalse vastutuse objektiivseks eelduseks on ühiskondlike suhete reguleeritus normidega (normatiivne reguleeritus). Sotsiaalse vastutuse subjektiivseks eelduseks on inimese tahtevabadus, mis eeldab, et inimene võib valida erinevate käitumisvariantide vahel, valides variandi, mi.....
    Juriidiline vastutus on vastutus, mis on seotud õigusnormidega. See on retrospektiivne vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. Juriidiline vastutus on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning tema.....
    Juriidiline vastutus on samaaegselt õigussuhe riigi ja õigusrikkuja vahel. Selle suhte sisuks on õigusrikkuja kohustus taluda teatavaid kaotusi toimepandud õig.....
    Samuti võib öelda, et juriidiline vastutus on sanktsiooni rakendamine õiguserikkuja suhtes, mis järgneb õigusnormi dispositsiooninõuete rikkumisele. Juriidilise vastutusega viiakse ellu õigusnormi sanktsioon. Sundi võivad peale riigi rakendada ka teised organisatsioonid. Riiklik on sund aga siis, kui seda rakendab riik. Sealjuures juriidiline vastutus on ainult selline riiklik sund, mis järgneb õigusrikkumisele. Õiguslik vastutus järgneb õigusrikkumisele, seetõttu on ta lahutamatult seotud õigusrikkumise mõistega. Teisiti öeldes - õigusliku vastutuse aluseks on õigusrikkumine, täpsemalt õigusrikkumise koosseis selle kõigi nelja elemendi ühtsuses. Õigusrikkumise objektiivse külje elemendid on erinevate tegude puhul väga erinevad. Kuid objektiivse külje mõned elemendid teatud üldistatuse astmel on võrdselt olulise tähendusega (universaalse tähendusega) kõigi õiguserikkumiste jaoks ja need tuleb täita. Need on:
    1. Teo õigusvastasus
    2. Teo tagajärgede kahjulikkus ühiskonnale või tema liikmetele
    3. Kausaalne e. põhjuslik seos nende vahel.
Tegu, mille inimene paneb toime füüsilise sunni mõjul, kui ta ei ole suuteline seda ületama, ei ole vaadeldav tema teona. Sel juhul on ta vahendiks teise isiku.......
Tegu, mis on toime pandud psüühilise sunni mõjul, on igal juhul ja alati subjekti enda tegu, sest see toimus tema tahte ja mõistuse vahendusel. Vaatamata sunni......
Mõnel juhul võib aga tegemist olla hädaseisundiga. Üksikjuhtudel aga hädaseisund ei ole üldse võimalik, näit. eriti tähtsa riikliku objekti kaitsel. Teod, mida seadusandja keelab, keelatakse seetõttu, et nendega põhjustatakse ühiskonnakahjulikke tagajärgi. Teo ühiskonnakahjulikkus väljendub juba tema õigusvastasuses. Ühiskonnakahjulik tagajärg on objekti mõjutamine õigusrikkuja poolt (objekti mõjutamise tulemus). Ühiskonnakahjulik tagajärg ei ole paratamatult vajalik iga õigusrikkumise puhul. On olemas õigusrikkumisi, kus tegu ise oma olemuselt on ohtlik ka ilma kahjuliku.......
Vastutus saabub eeskirjade rikkumise eest (liiklus, ohutus). Isikut võib vastutusele võtta õigusrikkumise eest ainult siis, kui tema teo ja tagajärje vahel on kausaalne e. põhjuslik seos. Põhjuslik seos tähendab seda, et isiku õigusvastane käitumine peab ühiskonnakahjuliku tagajärje esile kutsuma. See seos peab olema otsene, mitte kaudne. Seejuures kausaalne seos peab olema ka paratamatu, mitte juhuslik. Juhusliku seost õigusrikkuja ei näe ette (ega saagi ette näha). Seose paratamatus või juhuslikkus kuuluvad väljaselgitamisele igal konkreetsel õigusrikkumise juhul ja sõltuvalt faktilistest asjaoludest. Õiguserikkumise puhul tuleb kindlasti, selleks et isikut vastutusele võtta, eelpoolnimetatud küsimused välja selgitada ja isik kuulub vastutusele võtmisele vaid.........

Õigusliku vastutuse liigid

Saab liigitada erinevatel alustel
  1. Rakendava organi järgi

    2. Kohtulik vastutus - kohtud, või kohtunikud. Haldusorganite poolt rakendatav vastutus - haldusorganid on need täitev-korraldavad organid ja inspektsioonid, mille pädevusse kuulub halduslike karistuste määramine.
  2. Õigusharude järgi

    3. Kriminaalvastutus - kõige karmim vastutus. Normid kõige suurema kasvatusliku mõjuga. Haldusvastutus - veidi leebem kriminaalõigusest. Tsiviilõiguslik e. varaline vastutus - rakendatakse varalistes suhetes (lepingu rikkumine, kahju tekitamine). Distsiplinaarvastutus - kasutatakse töödistsipliini rikkumise eest.
Sõltuvalt viisist, kuidas juriidilise vastutuse vahendit tagavad õiguskorra kaitsjad võib eristada karistavaid ja õigust taastavaid mõjutusvahendit. Karistavad on kriminaalõiguse vahendid (sanktsioonid). Ka paljud haldusõiguslikud ja tsiviilõiguslikud. Õigust taastavad on reeglina tsiviilõiguslikud sanktsioonid. Nende eesmärk on ennistada olukord, mis eelnes õigusrikkumisele. Igal sanktsioonil on alati juures karistav aspekt - s.o. tema kaostus taunitava käitumise pärast. Karistus peab mõjuma nii, et isik edaspidi ei paneks toime õigusrikkumist. Juriidilisel vastutusel on
  1. Eripreventiivne toime

    2. Riiklik mõjutusvahend peab tagama, et õiguserikkuja ise ei paneks edaspidi toime uut õigusrikkumist. Siit tulenevalt peab õigust rakendav organ valima juriidilise sanktsiooni raamides sellise mõjutusvahendi, mis kõige rohkem avaldab õiguserikkujale kasvatavat toimet.
  2. Üldpreventiivne toime

    3. Juriidiline vastutus peab välistama teiste isikute poolt edaspidised õiguserikkumised.
(Sellega on õiguse üldteoorial joon all)

IV Tsiviilõigus

Tsiviilõigusliku suhte subjektid (isikud)

Tsiviilõiguse suhte subjektideks on isikud. Isik võib olla kas füüsiline või juriidiline. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilised isikud võib liigitada
  1. Eraõiguslikuks juriidiliseks isikuks

    2. On sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele eraõiguslik juriidiline isik on
    1. Täisühing
    2. Usaldusühing
    3. Osaühing
    4. Aktsiaselts
    5. Ühistu
    6. Mittetulundusühing
    7. ...
    8. Liit
  2. Avalik-õiguslik juriidiline isik

    3. Juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskondlikes huvides). Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõiguslikus suhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kusjuures oma tsiviilõiguslikke kohustusi teostavad nad.....
Äriseadustik liigitab ettevõtjad e. need tsiviilõigusliku suhte subjektid, kes osalevad ettevõtluses, järgmiselt:
  1. Füüsilisest isikust ettevõtja

    2. Iga teovõimeline isik, kes ettevõtluses tegutseb
  2. Täisühing

    3. Äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühe ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest kogu oma varaga
  3. Usaldusühing

    4. Äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste ees kogu oma varaga.

Füüsilised isikud

Juriidilised isikud

Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimine, muutmine ja lõppemine

Tsiviilõiguslikud õigused ja kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseadustiku sisu ja mõttega, kuigi nad ei ole seaduses sätestatud. Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele - õigusjärglus, kui need ei ole isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks võib olla kas tehing või õigusakt.

Tehingud

Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja -kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tehingud võivad olla kas ühe- (kinkimine, pärandamine) või kahe- ja mitmepoolsed. Kahe või mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehing kujutab endast isiku tahteavaldust, see tahe peab aga kujunema tegelikke asjaolusid teades ja omades neist õiget ettekujutust. Otsene tahteavaldus võib väljenduda kõnes, kirjas või märkides, millel on sõnade tähendus. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tehingu teostamise tahet. Tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega, on tühine. Seadusega vastuolus olev tehing on tühine, v.a. juhul, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Tühine tehing on kehtetu algusest peale. Järelikult tühist tehingut ei pea täitma. Kõik, mis tühise tehingu järgi saadakse, tuleb tagastada või hüvitada. Vaieldav on niisugune tehing, mille kohus võib huvitatud isiku nõudel kehtetuks tunnistada. Kuni vaieldava tehingu kehtetuks tunnistamiseni võib teine pool nõuda tehingu täitmist. Vaieldava tehingu kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui isik, kes oli õigustatud tehingut vaidlustama, on tehingu heaks kiitnud. Tehing on näilik, kui pooled on teinud selle kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi. Näilik tehing on tühine, kuid kui näiliku tehingu järgi vara läks üle heausksele omandajale, loetakse see üleläinuks õiguslikel alustel. Tehing on teeseldud, kui pooled on teinud tehingu teise tehingu varjamiseks. Teeseldud tehing on tühine ja sel juhul kohaldatakse varjatud tehingu kohta käivaid seadusi. Tehing võib olla teostatud eksimuse mõjul. Eksimus on tegelike asjaolude mitteteadmine või nendest ebaõige ettekujutus. Oluline eksimus on selline, kui tegelike a....
Olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu kuulutab kohus kehtetuks eksinud isiku nõudel. Hagi aegumistähtaeg on 6 kuud ajast, mil isik sai teada või pidi eksimusest teada saama. Kuid mitte pikem kui 5 a. tehingu tegemisest. Oluliseks eksimuseks ei ole seaduse mittetundmine ega ebaõige ettekujutus tulevikus saabuvate asjaolude suhtes. Isik, kelle nõudel eksimuse mõjul tehtud tehing on kehtetuks tunnistatud, on kohustatud hüvitama teisele poolele kahju. Kui teine pool teadis eksimusest, kahju.....
Tehing võib toimuda pettuse mõjul. Pettus on teise inimese tahtlik eksitamine või eksimuses hoidmine, et allutada teda tehingut tegema. Sellise tehingu tunnistab kohus petetud poole nõudel kehtetuks. Hagi aegumistähtaeg on 1 a. ajast, mil petetu pidi või sai teada ja mitte üle 10 a. tehingu teostamise ajast. Kui pettis kolmas isik, siis saab kehtetuks tunnistada, kui teine pool teadis pettusest. Tehing viib olla teostatud sunni mõjul. Sund on vägivalla kasutamine, vabaduse võtmine või tegelik ähvardus kasutada vägivalda, võtta vabadus, hävitada vara või ähvardus avaldada häbistavaid andmeid, ähvardus on õiguslikult arvestatav, kui see paistab küllaldaselt põhjendatud. Sunni mõjul teostatud tehingu tunnistab kohus kehtetuks kannatanud poole nõudel. Hagi aegumistähtaeg on 5 a. sunni lõppemisest. Kannatanud isik võib nõuda kahju hüvitamist. Õigus kahju hüvitamisele on ka siis, kui isik ei nõua tehingu kehtetuks tunnistamist. Õigus kahju hüvitusele on ka siis, kui sundijaks oli kolmas isik, tehingu teine pool aga oli asjast teadlik. Sel puhul hüvitavad kahju teine pool ja kolmas isik solidaarselt. Tehing võib olla tehtud raskete asjaolude kokkusattumise mõjul. Kui tehingu juures üks pool kasutas ära, et füüsiline isik oli sunnitud tegema tehingu raskete asjaolude kokkusattumise mõjul talle äärmiselt ebasoodsatel tingimustel........
Isik, kelle nõudel selline tehing on kehtetuks tunnistatud, võib nõuda teiselt poolelt kahju hüvitamist. Seda võib ta teha ka siis, kui ta ei nõua tehingu kehtetuks tunnistamist. Tühine on ka kuni 7 a. alaealise poolt enda tehtud tehing. Samuti on tühine teovõimetuks tunnistatud isiku tehing, v.a. tehing, mida kohus on lubanud teovõimetuks tunnistatul teha. Juriidilise isiku õigusvõimet ületav tehing võib huvitatud isiku nõudel olla kohtus kehtetuks tunnistatud. Tehingud võivad olla tehtud ka tingimustega - tingimuslikud tehingud. Tehing võib olla tehtud kas edasilükkava või äramuutva tingimusega. Edasilükkava tingimusega on tehing, milles õiguste ja kohustuste tekkimine seati sõltuvusse asjaolust, mille kohta pole teada, kas ta saabub või ei saabu. Äramuutuva tingimusega tehing on selline, kus õiguste ja kohustuste lõppemine seati sõltuvusse asjaolust, mille kohta pole teada, kas ta saabub või ei saabu. Selliste tehingute puhul õigused ja kohustused tekivad vastava tingimuse saabudes. Kui edasilükkav tingimus jääb saabumata, loetakse, et tingimuslikku tehingut pole tehtud. Kui äramuutev tingimus ei saabu, jäävad õigused ja kohustused kehtima, nagu oleks tegemist tingimusteta tehinguga. Tingimus ei tohi olla võimatu, s.t. mille kohta oli tehingu tegemisel teada, et tingimust ei saabu. Sel juhul tehing on tühine. Tingimus ei tohi olla seadusevastane. Kui tingimus on paratamatu, siis sellist tehingut ei loeta tingimuslikuks. Hõljumisaeg - ajavahemik tehingu tegemisest kuni edasilükkava tingimuse saabumiseni. Hõljumisajal ei või õigustatud isik nõuda kohustuste täitmist, kohustatud isik aga ei või teha midagi, mis takistaks kohustuse täitmist tingimuse saabumisel. Hõljumisajal õigustatud isik võib nõuda kohustatud isikult tagatist, kui on alust arvata, et viimane ei suuda tehingust tulenevat kohustust täita.

Tehingu vorm

Tehingu võivad pooled teha mistahes vormis, või kokku leppida, mis vormis tuleb tehing teha, kui seadus ei sätesta tehingule kohustuslikku vormi. Pooled võivad teha tehingu notariaalselt tõestatud vormis ka siis, kui seadus nõuab kohustuslikku kirjalikku vormi, või ei ole tehingu vormi seaduses sätestatud. Kui pooled on teinud tehingu teatud vormis, kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded. Tehingut saab muuta samas vormis, milles tehing on tehtud või keerulisemas vormis. Lepingu kirjalik vorm võib olla kas notariaalselt tõestatud või lihtkirjalik. Kirjalikus vormis tehtud tehingule kirjutavad alla mõlemad tehingu osapooled. Kirjaliku tehinguga võrdsustatakse poolte kirjavahetus. Seaduses ette nähtud kohustusliku lihtkirjaliku või notariaalse vormi nõude järgimata jätmisel on tehing tühine koos kõigi tagajärgedega.

Esindus

Isik teeb oma tehingud isiklikult. Füüsiline isik võib teha tehingu kas isiklikult või esindaja kaudu. Esindaja kaudu aga ei või teha tehingut, mille tegemine isiklikult on seadusega ette nähtud (tööleping, abielu). Juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu. Esindaja kaudu tehtud tehing, mis on tehtud esindajale antud volituste piires, tekitab õigusi ja kohustusi vahetu...........
Esindaja on kohustatud tehingu järgi saadut esindatavale üle andma. Esinduse aluseks võib olla seadus - (seadusejärgne esindus) või tehing (tehingust tulenev esindus). Tehingust tuleneva esinduse korral määrab esindaja volitused esindatav. Esindajaks võib olla teovõimeline füüsiline isik. Mõnikord seadus määrab ära, millised teovõimelised isikud ei või olla esindajaks. Juriidiline isik võib olla esindaja, kui see ei ole vastuolus selle juriidilise isiku õigusvõimega. Volitus on õiguste kogum, mille piires esindaja võib tegutseda esindatava nimel. Kui seaduses ei ole sätestatud volituse kohustuslikku vormi, siis võib esindaja........
Volikiri on esindatava poolt esindajale antav kirjalik dokument, mis väljendab esindaja õigust. Esindaja peab selle volikirja esitama, kui see kohustus tuleneb seadusest või seda nõuab isik, kellega esindatav tehingut teeb. Volitus võib olla tähtajaline või tähtajatu, kehtib andmisest alates, kui esindatav ei ole määranud teisiti. Volitus kaotab kehtivuse, kui:
  1. Esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud
  2. Volituse tähtaeg on möödunud
  3. Esindatav tühistab volituse
  4. Esindaja loobub volitusest
  5. Esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb
  6. On välja kuulutatud esindaja või esindatava pankrot
  7. Esindatav sureb või tunnistatakse teovõimetuks või teadmata kadunuks
  8. Esindaja surm või tunnistatakse teovõimetuks või teadmata kadunuks või piiratakse tema teovõimet
Volitused lõppevad selliselt, et esindatav on kohustatud volituse tühistamisest viivitamatult teatama esindajale, aga samuti isikutele, kellega tehingute tegem..........
Kui volitus on antud volikirjas, peab volituse tuhistamiseks enne tähtaja lõppu volikirja tagasi nõudma või avaldama vastava teate üleriigilises ajalehes. Ka esindaja on kohustatud sel juhul volikirja tagasi andma. Kui keegi on teinud tehingu teise isiku nimel volituseta, on tehing tühine, kui ta tegi tehingu oma volituse piire ületades, on tehing kehtiv selles osas, mis.........
Kui esindatav kiidab ilma volituseta tema nimel tehtud tehingu heaks, siis on see kehtiv algusest peale.

Tsiviilõiguste teostamine ja kaitse

Tsiviilõiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §108 tuleb toimida heas usus.§35 järgi valdus on heauskne siis, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, aga samuti ka siis, kui õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Alati tuleb eeldada, et tehing on heauskne, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Ka õiguste teostamisel ja kaitsel on kehtivad hädakaitse ja hädaseisundi mõisted. Tsiviilõigusi võib kaitsta kohtus või poolte kokkuleppel vahekohtus. Tsiviilõiguse kaitse viisid on:
  1. Õiguse purustamine
  2. Rikkumise kõrvaldamine ja edasise rikkumise ärahoidmine
  3. Rikkumiseelse olukorra ennistamine
  4. Kahju hüvitamine
  5. Kohustuse täitmisele sundimine
  6. Muud seaduses sätestatud viisid
Tsiviilõigusi kaitstakse hageja kirjaliku nõude alusel, milles esitatakse oma nõuded teisele tsiviilõiguslikule subjektile. Hagi esitamiseks on aegumistähtajad. Üldise hagi korras õiguste kaitse aegumistähtaeg on 10 a., v.a. nõuded, mille kohta seaduses on kehtestatud lühem tähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Aegumistähtaega ei või poolte kokkuleppel muuta, v.a. juhud, kui see on seadusega lubatud. Aegumist ei kohaldata:
  1. Kinnistusraamatusse kantud asjaõigusest tuleneval nõudel
  2. Kinnisasja piiride kindlakstegemise nõudel
  3. Vallasasja pahauskselt valdajalt väljanõudmise nõudel.
  4. Perekonnasuhetest tuleneval nõudel, kui perekonnaseadusest ei tulene teisiti.
  5. Jne.
Aegumistähtaja kulg algab päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.

V Asjaõigus

Asjad

Asi ei ole midagi muud (seaduse tähenduses) kui kehaline ese. Tsiviilseaduse järgi loetakse asjadeks ka õigused ning neile kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid. Loomad ei ole asjaõigusseaduse järgi asjad ja loomadele kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid vaid siis, kui seadus ei sätesta teisiti. Asjade liigid:
  1. Kinnisasi - maatükk koos oluliste osadega (ehitised, mets)
  2. Vallasasi - asi, mis ei ole kinnisasi
Asjade liigitus vastavalt kasutusele
  1. Üldine asi - asi, mis oma loodusliku olemuse tõttu ei saa kuuluda kellegi omandusse ja on kasutatav igaühe poolt (õhk ja avameri)
  2. Avalik asi - asi, mis kuulub riigi või munitsipaalomandusse ja on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt (territoriaal- ja siseveed, laevatatavad jõed jms.
  3. Eraasi - asi, mis ei ole üldine ega avalik ja võib kuuluda igale omanikule.
Üldine ja avalik asi ei ole tsiviilkäibes.
Vallasasi võib olla:
  1. Asendatav asi - asi, mida tsiviilkäibes määratakse liigitunnuste alusel (arv, mõõt, kaal)
  2. Asendamatu asi - on selline asi, mida ei saa liigitunnuste alusel määratleda, on määratletav individuaalsete tunnuste alusel (kunstiteos)
Eristatakse ka:
  1. Äratarvitatavaid asju - vallasasi, mis otstarbekohase kasutamise protsessis lakkab olemast (toiduained)
  2. Äratarvitamatud asjad - kõik ülejäänud
Asju saab ka jaotada jagatavuse järgi.
  1. Jagatav asi - asi, mida selle olemust rikkumata saab jagada osadeks ja mille iga osa pärast jagamist moodustab terviku (toiduained, kütus)
  2. Jagamatud asjad - sellised, mida ei ole võimalik osadeks jagada nii, et tema osad säilitaksid endise väärtuse.
Seaduses sätestatud juhtudel võib jagatava asja tunnistada jagamatuks (tervikvarana müüa mingi ettevõte).
Asi võib tsiviilkäibes olla
  1. Tervikuna
  2. Reaalosana

    3. Reaalosa on võrreldes asja teiste osadega tegelikkuses piiritletud
  3. Mõttelise osana

    4. Mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. Mõtteline osa tekib tavaliselt pärimisel.
Asju võib liigitada:
  1. Põhiasjaks e. peaasjaks
  2. Päraldiseks

    3. Päraldis on vallasasi, mis teenib peaasja, on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (lukk ja lukuvõti). Päraldise ja peaasja vahekord on oluline, kuna õigused ja kohustused, mille eesmärk on peaasi, laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole määratud teisiti. Kinnisasja omandamise ja valdamise dokumendid, samuti ehituse kohta käivad dokumendid (plaanid, kaardid) on asja päraldised. Põllumajanduslikuks otstarbeks kasutatava kinnisasja päraldiseks on ka selle majandamiseks kasutatav inventar, masinad ja loomad, samuti maatüki saadused, mis on va....
    Tööstusliku kinnisasja päraldised on ka sellel asuvad masinad, seadmed ja tööriistad, mis on.......

Vara

Vara on isikule kuuluvad asja, rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Vara võib olla:
  1. Vallasvara
  2. Kinnisvara

Valdus

Valdus on tegelik võim asja üle (valdaja võib mitte olla omanik).Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Asja võib vallata ka rendi, üüri, hoiu, pandi või muu suhte alusel. Sel juhul valdamine on ajutine (vastavalt...
Valdajaks ei ole aga isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korraldusel tema majapidamises või ettevõttes. Valdus võib olla:
  1. Seaduslik
  2. Ebaseaduslik
Sõltuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne või pahauskne. Pahauskne - teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Valdus on heauskne, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest ja valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle. Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu, s.t. valduse rikkumise või selle äravõtmise vastu. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui vallasasi võetakse valdajalt ära salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. Kui kinnisasja valdus võetakse ära salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi teise valdusesse läinud. Valduse kaitse hagi aegumise tähtaeg on 1 a. arvates valduse rikkumisest või äravõtmisest.

Kinnistusraamat

Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamatu seadus. Kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi on kinnistu. Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnistu kohta vajalikud andmed, mis on seaduses ette nähtud. Kinnistusraamat on avalik. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu mittetundmisega. Asjaõigused saavad kinnistusraamatus järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega.

Omand

Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada, ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumiste tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigusi võib kitsendada ainult seadusega või teiste omanike õigustega. Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud.
Omandi liigid:
  1. Vallasomand
  2. Kinnisomand
Omand võib teatavatel juhtudel kuuluda kahele või enamale isikule üheaegselt - ühine omand. Võib olla kas kaasomand või ühisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühes asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand (abielu jooksul soetatud vara).Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaasomandi osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduse või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Kaasomanikul on ühises asjas kolmandate isikute ees kõik omanikuõigused. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe alusel või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa pärandada, pantida või muul seaduslikul viisil käsutada. Kinnisasja mõttelise osa võõrandamisel on teistel kaasomanikel selle ostu eesõigus.

Omandikaitse

Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel.

Vallasomandi tekkimine

Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise  ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et voorandajal ei ole õigust asja üle anda. Pahauskselt omandajalt võib asja välja nõuda igal ajal. Kuid ka heausksel omandajal ei teki omandiõigust, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Seda sätet ei kohaldata raha või esindaja väärtpaberite või avalikul enampakkumisel omandatud asja puhul. Omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest välja viidud asja võib heauskselt valdajalt välja nõuda, kuni valdaja ei ole....
Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehtu asja oma valdusesse tahtega saada selleomanikuks. Peremehetu - kui asjal pole olnud omanikku või kui omanik on valduse lõpetanud valdusest loobumise tahtega. Metsloom on peremehetu, kui ta on looduslikus vabaduses.

Leid

Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama omanikule. Kui kaotaja on teadmata, tuleb sellest teatada politseile, kui asjal on üle 100 kr. väärtus. Kui asi leitakse avalikus kohas või transpordivahendis, on leidja kohustatud asja üle andma vastavale asutusele (transpordivahendi puhul) või politseile. Leidjaks on......
Leidjal on õigus pärast avalikku teatamist müüa asi avalikul enampakkumisel, kui:
  1. Asja hoidmine on ülemääraselt kulukas
  2. Asi on kiiresti riknev
  3. Kui avalik asutus või politsei on seda hoidnud 6 kuud
Enampakkumisel saadud raha, millest on maha arvatud hoiu ja müügi kulud, asendab asja. Kui leidja on oma kohustused täitnud ja omanik pole 1 a. jooksul (leiust...............
Kui asja väärtus ei ületa 100 kr, algab selle tähtaja lugemine leiu päevast. Kui politsei on hoidnud asja (raha) 1 a. läheb see kohaliku omavalitsuse kätte. Leidja ei omanda asja, kui ta rikub teatamiskohustust või varjab leidu. Kui leidja ei ole veel asja omandanud, saab omanik asja tagasi, kui ta hüvitab hoidmise kulud.

Peitvara

Vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil peidetud raha või väärtasi, mille omanikku ei saa kindlaks teha. Peitvara leidjal on õigus saada leiutasu peitvara pooles väärtuses. Peitvara kuulub aga isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti. Leiutasu summas lepitakse kokku. Mõnel peitvaral võib olla eriline väärtus (ajalooline, kultuuriväärtus jne.). Selline peitvara kuulub riigile, sõltumata sellest, kelle asjast see leiti. Isik, kes......
Leidjal on õigus saada juhul, kui selline otsimine ei kuulu tema kohustuste hulka.

Ümbertöötamine, segamine, lühendamine

Kui keegi heauskselt töötas ümber võõra vallasasja, kuulub see asi ümbertöötajale, kui see on nüüd väärtuslikum endisest asjast (muidu kuulub esialgsele omanikule)........

Igamine

Kui isik valdab vallasasja heauskselt 5 a. jooksul katkemata nagu omanik, tekib tal omandiõigus igamisega. Vallasomand tekib igamisega 1 a. jooksul, kui valdus on saadud tehinguga, millest omand ei tekkinud ainult seetõttu, et tehing oli tehtud vorminõude rikkumisega. Igamine on välistatud, kui valdamine on pahauskne. Igamine ei alga või peatub, kui vallasasja omanik on takistatud esitama hagi omandi kaitseks või osalema menetluses.

Loodusvilja omandamine

Asja omanik või võõra asja valdaja, kellel on õigus omandada loodusvilja, saab selle omanikuks vilja asjast eraldamisel. Kui isikul, kes ei valda võõrast asja.......

Kinnisomandi tekkimine - lõpetamine

Tekib kinnistusraamatusse kandmisega e. kinnistamisega. Tehing peab olema notariaalselt kinnitatud. Omandamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad olema.......
Hõivamisega võib kinnisvara omandada ainult riik ja seda sellise kinnisasja puhul, millel kinnistusraamatu alusel puudub omanik ning pole kellegi valduses. Kui juhtub, et isik on kinnistusraamatusse omanikuna kantud ilma seadusliku aluseta, ei saa tema omandit vaidlustada, kui ta on heauskselt ja katkematult vallasasja vallanud. Kui isik on 30 a. katkematult vallanud vallasasja, mis pole kantud kinnistusraamatusse või mille omanik kinnistusraamatust ei nähtu või mille omanik oli enne....
Kinnisomand lõpeb kustutamisega kinnistusraamatust, samuti kinnisasja täieliku hävimisega. Kinnisasja omanik võib kinnisasjast loobuda, seegi kantakse raamatusse notariaalselt tõestatud avalduse alusel ja omand läheb üle riigile.

Kinnisomandi ulatus

Ulatub maapinnale ja õhuruumile ülalpool ja maapõues allpool, sügavuseni või kõrguseni, milleni ulatub omaniku huvi omamisel. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses. Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub omanikule. Mitme kinnisasja piires olev veekogu kuulub igale kalda omanikule vastavates osades. Kuivanud jõesäng või jões tekkinud saar on lähemate kallaste omanike omandiks, pinnas, mis kaldale uhutakse või millega seda täidetakse, jääb kalda osaks. Kinnisomand ulatub mererannajooneni, s.t. veepiirini. Kinnisvara omand ei ulatu põhjaveele, see on riigivara omandis. Kinnisomandile ja selle kasutamisele on tehtud kitsendusi. Üldiselt eraõigusliku isiku omanduses oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistat..........
Kinnisasjal, mis pole piiratud ega tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida päikese loojangust päikese tõusuni.

Veekogu

Avalik-õigusliku isiku omandis olev veekogu on avalik. Riigi omandis on sisemeri, territoriaalmeri ja teised piirveekogud ja samuti seaduse nimetatud veekogud. Kalda omanik ei või veekogu kasutamisel halvendada teise kinnisasja seisundit ega kitsendada selle kasutamise võimalikkust. Kalda omanik ei või avalikus veekogus ehitada sildu või muid rajatisi, mis võiksid takistada veesõidukite liikumist. Peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks. Kallasraja kasutamise kohta kehtivad võõral kinnisasjal viibimise reeglid, v.a. käimine öösel ja o.......
Eraveekogust võivad teised isikud kala püüda igaüks vastavalt eeskirjadele. Mitme kinnisvaraomaniku valduses olevast veekogust, kui ei tekitata omanikule kahju. Kinnisasja omanikul on õigus ehitada läbi võõra maa veejuhe oma maatüki kuivatamiseks, niisutamiseks jne., sõltumata teise maatüki omaniku nõusolekust, sealjuur....
Mets ja looduslik taimestik on kinnisvara omaniku omand, arvestades seadusega sätestatud kitsendusi. Eraõiguslikul kinnisasjal võib omanik jahti pidada, arvestades seadusega sätestatud kitsendusi. Teised võivad jahti pidada omaniku loal.

Servituut

Mõte ühitada, sobitada kokku naabruses asuvate kinnistute omanike huve (Rooma õigusest). Eristatakse valitsevat kinnisasja ja teenivat kinnisasja.
Teeniv kinnisasi - kinnisasi mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides.
Eristatakse reaal- ja isiklikke servituute. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva asja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasut.......
Reaalservituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega, lõpeb kustutamisega. Reaalservituut annab õigusi teha ainult neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitsevale kinnisasjale vajalikud. Teha tuleb viisil, mis teenitavat kõige vähem koormab (tee servituut, liini servituut, veevõtu ja karjajootmisservituut jne.). Isiklikud servituudid. Servituut esineb kasutusvalduse kujul. Kasutusvaldus koormab selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama. Kasutusvalduse esemeks võivad olla vallas- ja kinnisasjad ning üleantavad õigused. Kasutusvalduse tekkimine aluseks on seadus või leping. Kasutusvaldus asjale tekib üleandmisega omanikult saajale ja kasutusvalduse kokkuleppe sõlmimisega. Kasutusvaldus kinnisasjale tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Kasutusvaldus õigusele vastava õiguse üleandmisega. Kasutusvalduse võib lõpetada poolte kokkuleppel. Omanik voib nõuda kasutusvalduse lõpetamist kui:
  1. See on kaotanud kasutusvaldaja jaoks tähtsuse
  2. Omaniku kahju on oluliselt suurem
  3. Kui kasutusvaldaja ei anna omanikule tagatist.

VI Kohustusõigus

Tsiviilkohustuste tekkimine

Tsiviilõiguslikud kohustused tekivad tehingutest, haldusaktidest, avastustest ja leiutistest ning autorlusest, teisele isikule kahju tekitamisest ja sündmustes.

Kohustuse mõiste

Kohustuse tõttu (võlgnik) on kohustatud tegema teise isiku (kreeditori) kasuks teatud teo, nagu üle andma vara tegema töö, maksma raha või hoiduma teatavast teost. Kreeditoril aga on õigus nõuda võlgnikult tema kohustuste täitmist.

Kahepoolne tehing e. leping

Leping loetakse sõlmituks, kui poolte vahel on saavutatud kokkulepe kõigi selle olulistes punktides. Lepingu olulised punktid on need, mis on sellisteks tunnistatud seadusega või on vajalikud antud liiki lepingus või mille osas mõlemad pooled peavad vajalikuks k.............
Leping peab olema sõlmitud seadusega ettenähtud vormis, kui seda vormi pole seadusega sätestatud, siis poolte omavahelisel kokkuleppel. Kohustused tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Kui seadus või leping neid ette ei näe, siis vastavalt...........
Ühe poole keeldumine kohustuste täitmisest või tingimuste muutmine pole lubatud. Kui kohustuste täitmise tähtaeg on kindlaks määramata, on kreeditoril õigus nõuda.......
Võlgnikul on õigus täita nõutud kohustust 7 päeva jooksul, arvates kreeditori poolt esitatud nõude päevast. Võlgnikul on õigus täita kohustust ka enne tähtaega, kui seadusest, lepingust või kohustuse iseloomust ei tulene teisiti. Kohustus tuleb täita selles kohas, mis on määratud seaduse, lepingu või riikliku tellimusega. Kui koht pole kindlaks määratud, tuleb kohustus täita:
  1. Ehitise üleandmisel ehitise asukohas
  2. Rahalise kohustuse järgi kreeditori elu- või asukohas, mis tal oli kohustuse tekkimise momendil, kui kreeditor vahepeal vahetas kohta, siis tema uues elu- või asukohas.
  3. Kõigi teiste kohustuste järgi võlgniku elu- või asukohas.
Kohustuste täitmist võidakse vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (viivisega), pandiga, käendusega, käsirahaga, tagatise e. garantiiga.
Leppetrahv - seadusega või lepinguga kindlaks määratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud maksma kreeditorile mittetäitmise või mitterahuldava täitmise või viivituse korral. Kreeditoril pole õigust nõuda trahvi maksmist, kui võlgnik ei kanna vastutust kohustuse mitte (rahuldava) täitmise eest.
Kokkulepe leppetrahvi või viivise kohta peab olema sõlmitud kirjalikus vormis, kirjaliku vormi mittejärgimine toob kaasa lepingu kehtetuse.
Käendus - käendaja kohustub teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik.......

Kohustuste üksikud liigid

Ostu-müügi leping

Ostu-müügi leping on ilmselt kõige levinum lepingu vorm. Ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandisse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud summa. Kui omandiõigus läheb ostjale üle enne asja üleandmist, on müüja kohustatud asja alal hoidma kuni üleandmiseni, laskmata sellel halveneda. Ostja on aga kohustatud kulutused müüjale hüvitama, kui see on lepingus ette nähtud. Kui müüja, lepingut rikkudes, ei anna müüdud asja ostjale üle, on ostjal õigus nõuda asja üleandmist ja ka viivitusega tekkinud kahjude hüvitamist. Müüdud asja kvaliteet peab vastama lepingutingimustele. Lepingus nende tingimuste puudumisel aga tavaliselt esitatavatele nõuetele. Kaubandusorganisatsiooni poolt müüdav asi peab vastama standardile, tehnilistele tingimustele või seda liiki asjade jaoks kindlaksmääratud näidistele, kui antud..
Ostjal, kellele on müüdud mittenõuetekohase kvaliteediga asi, on õigus omal valikul nõuda, kas liigitunnustega piiritletud asja ümbervahetamist või ostuhinna v.....
Need võimalused langevad ostjal ära, kui asja vastav kvaliteet oli ostu-müügi lepingu tingimuseks. Kui müüdud asja puudusi ei olnud ostjal müüja poolt tingimuseks seatud, on ostjal õigus esitada müüjale pretensioon otsekohe pärast puuduste avastamist, kuid mitte..........
Ehitiste puhul aga mitte hiljem kui 1 a. jooksul alates ehitise üleandmise päevast. Kui kaubandusorganisatsioon müüb asja, mille suhtes on kehtestatud garantiitähtajad, arvutatakse need tähtpäevad jaemüügi päevast.

Vahetus

Vahetuslepingu järgi toimub poolte vahel ühe vara üleandmine teise vastu. Iga vahetuslepingust osavõtja loetakse selle vara müüjaks, mille ta vahetamiseks annab ja selle vara ostjaks, mille ta saab. Vahetuslepingu kohta rakendatakse ostu-müügi lepingu nõudeid.

Kinkeleping e. kinge

Kinkelepingu järgi annab üks pool vara tasuta teise poole omandisse. Kinkeleping loetakse sõlmituks vara üleandmise momendist. Kinkeleping summaga üle 50 kr. peab olema notariaalselt tõestatud.

Hange e. hankeleping

Hankelepingu järgi kohustub hankija kindlaksmääratud tähtaegadel või -ajal ostjale või ostja organisatsioonile e. tellijale üle andma omandisse kindlaksmääratud.........
Tellija aga kohustub toodangu vastu võtma ja tasuma selle eest kehtestatud hindade järgi. Kindlaksmääratud tähtajaks hankija poolt hankimata jäetud või ostja poolt väljavõtmata toodangu kogus tuleb hankida lepingus ettenähtud tähtaegadel ja korras. Ostjal on õigus loobuda toodangu vastuvõtmisest, mille hankimine on hilinenud. Toodangu, mille hankija saatis ära enne vastava loobumisteatise saamist, on tellija kohustatud vastu võtma ja selle ees tasuma. Hangitav toodang peab vastama lepinguga ettenähtud sortimendile (ja kusjuures päris täpselt).Toodang peab vastama kvaliteedilt standardile, tehnilistele tingimustele või näidistele. Ja kui lepingus on mingid eritingimused kvaliteedi osas, peab vastama  neile. Toodang peab olema hangitud komplektselt, vastavalt standardile, tehnilistele tingimustele või hinnakirjade nõuetele. Ka siin võib olla täiendavaid tingimusi komplektsuse osas. Hankelepingus ettenähtud kohustuste rikkumise eest nähakse tavaliselt ette leppetrahv või viivis ja lepingus on tavaliselt nõuded selle kohta, et üks pool peab t.....

Laenuleping

Laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) raha või liigitunnustega piiritletud asjad tema omandisse, laenaja aga kohustub laenuta......
Laenuleping loetakse sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist, kui tegemist on asjade laenamisega, siis pooled peavad ,näitama ka asjade rahalise väärtuse. Lepingu vormi osas on nõue, et laenuleping summaga üle 5 kr. peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kui on rikutud lepingu vormi nõuet, siis vaidluse tekkimisel ei saa nõudeõigust tõendada tunnistajate ütlusega. Laenulepinguga võrdsustatakse ka poolte kirjavahetus. Laenajal on õigus täita ja laenutaja on kohustatud täitmise vastu võtma enne tähtaega.

Tööettevõtu leping

Tööettevõtu lepingu järgi kohustub tööettevõtja omal riisikol tegema tellija ülesandel kindlaksmääratud töö kas tellija või omast materjalist, tellija aga kohustatud....
Tööettevõtu lepingus ettenähtud tööde tegemiseks võib koostada täpse või ligikaudse eelarve. Tööettevõtja on kohustatud tellijale õigeaegselt teatama ligikaudse eelarve olulise ületamise vajadusest. Tellijal on õigus loobuda lepingust, huvitades tööettevõtjale tehtud kulutused. Kui tööettevõtja ei teata tellijale eelarve ületamise vajadusest, on ta kohustatud tegema töö, nõudmata tellijalt üle-eelarveliste kulutuste hüvitamist. Üldine reegel on, et tööettevõtja teeb tööd omast materjalist ja omade vahenditega. Ja sel juhul  tööettevõtja vastutab ka materjalide kvaliteedi eest. Kui töö tehakse kas täielikult või osaliselt tellija materjalidest, vastutab tööettevõtja selle materjali ebaõige kasutamise eest. Tööettevõtja on kohustatud esitama tellijale aruande materjalide kulutamise kohta ja tagastama materjali ülejäägid. Tellija on kohustatud tööettevõtjale välja maksma kokkulepitud tasu pärast kogu töö üleandmist, kui lepingus ei ole teisiti.

Vedu (veoleping)

Veose veolepingu järgi kohustub transpordiorganisatsioon (vedaja) temale saatja poolt usaldatud veose toimetama sihtpunkti ja selle välja andma veose vastuvõtmise.......
Saatja aga kohustub tasuma veose veo eest kindlaksmääratud summa. Reisijateveo lepingu järgi kohustub vedaja toimetama reisija sihtpunkti, reisija kohustub tasuma kindlaks määratud tasu sõidu (ja pagasiveo) eest. Vedaja vastutav vastuvõetud veose ja pagasi kaotsimineku, puudujäägi ja rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et need ei tekkinud tema süü läbi. Vedaja on kohustatud toimetama veose või pagasi sihtpunkti selleks määratud tähtajaks ja vedaja vabaneb vastutusest viivitamise eest vaid siis, kui viivitus tekkis.......
Vedaja vastutus reisijale surma või tervisekahjustuse põhjustamise eest järgneb kahju tekitamisest tulenevate kohustuste järgi.

Komisjonileping

Selle järgi kohustub üks pool e. komisjonär teise poole (komitandi) ülesandel oma nimel tasu eest teostama ühe või mitu tehingut komitandi arvel. Komisjonileping peab igal juhul olema kirjalikus vormis. Komisjonär on kohustatud enda peale voetud ülesande täitma komitandile kõige kasulikumatel tingimustel. Kui tehing teostatakse kasulikumalt kui komitandi poolt................
Pärast ülesande täitmist on komisjonäril õigus saada komitandilt tasu. Komisjonitasu määratakse poolte kokkuleppel, kui seadus ei ütle teisiti. Komisjonilepingu tingimusi võidakse enne lepingu täitmist muuta.

Hoiuleping e. hoid

Hoiulepingu järgi kohustub üks pool (hoidja) hoidma temale teise poole poolt üle antud vara ja tagastama selle tervena. Hoiuleping loetakse sõlmituks alates vara hoiulevõtu hetkest. Kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti, on hoiuleping tasuta. Hoiuleping, kui vara maksumus on üle 10 kr, peab olema sõlmitud kirjalikult, v.a. riidehoius, aga seda sel juhul, kui saad riiete vastu numbri või þetooni. Hoiuleandjal on õigus igal ajal hoiuleantud vara tagasi nõuda. Hoidja on kohustatud tarvitusele võtma kõik tarvilikud abinõud temale üleantud vara säilitamiseks. Kui lepingus ei ole teisiti, ei ole hoidjal õigust hoiust kasutada. Hoidja vastutab vara kaotsimineku, puudujäägi või rikkumise eest. Ta vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et need ei ole toimunud tema süü läbi. Võõrastemajad, puhkekodud, sanatooriumid, ühiselamud ja muud taolised organisatsioonid kannavad vastutust seal elavate isikute ees nendele kuuluva ja neile era.............
See reegel ei käi raha ja väärtasjade kohta.

Elamu võõrandamine eluaegse ülalpidamise tingimusega

Niisuguse lepingu järgi annab üks pool, kes on töövõimetu ea või tervisliku seisundi tõttu (võõrandaja) temale isikliku omandiõiguse alusel kuuluva elamu teise isiku...
Lepingu vorm peab olema selline, nagu on nõutav elamu ostu-müügi puhul. Omandajal ei lubata võõrandada elamut võõrandaja eluajal. Võõrandajalt saadud elamu juhuslik hävimine ei vabasta omandajat lepingu kohustustest. Leping võidakse lõpetada:
  1. Võõrandaja nõudel, kui omandaja ei täida lepingujärgseid kohustusi.
  2. Omandaja nõudel, kui temast mitteolenevate asjaolude tõttu tema materiaalne olukord muutus niivõrd, et ta ei ole võimeline võõrandajale kokkulepitud ülalpid...
Sellise lepingu lõpetamise korral tagastatakse elamu võõrandajale, tehtud kulutusi omandajale ei hüvitata. Omandaja surma korral lõpeb leping ja elamu antakse võõrandajale tagasi.

VII Tööõigus

Tööleping

Tööleping kujutab endast kokkulepet töötaja ja tööandja vahel, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes seejuures tema juhtimisele ja korraldustele. Töötaja võib olla 18 a. saanud teovõimeline või piiratud teovõimega isik. Mõnedel töökohtadel võidakse ette näha ka kõrgendatud vanusemäär (president - 40). Erandjuhtudel võivad töötajaks olla ka 15 a. Saanud alaealised, kui selleks on ühe vanema või hooldaja nõusolek ja 13-15 a. alaealine, kus on samuti vajalik vanemate nõusolek. Alaealised võivad olla töötajaks tööl, kus töötamine ei ohusta tema tervist, kõlblust, hariduse omandamist ega ole alaealisele keelatud seaduse või kollektiivlepinguga. Tööandjaks võib olla:
  1. Juriidiline isik
  2. Juriidilise isiku struktuuriüksus, kui talle on antud tööandja õigused.
  3. Teovõimeline füüsiline isik.
Teatavatel seaduses ettenähtud juhtudel peab tööandja olema vanem kui 18 a. Töölepingu seadus laieneb kõigile töötajatele ja tööandjatele, kes on sõlminud töölepingu. Kui ettevõtte liige (aktsionär) töötab samas ettevõttes, siis sõlmib ettevõte töölepingu ka temaga.
Töölepinguseadus ei laiene:
  1. Saadiku tegevusele.
  2. Eriseadustega reguleeritud teenistus riigi- ja kohalike omavalitsuse asutustes. Seda reguleerib avaliku teenistuse seadus.
  3. Kaitsejõududes töötamisele
  4. Töötamisele taluperes või pereettevõttes pereliikmena
  5. Vanemate, abikaasade ja laste töötamisele koduses majapidamises, samuti mainitud isikute üksteise eest hoolitsemisele.
  6. Pereliikmete töötamisele ühises valduses majapidamises
  7. Töötamisele teenistuslepingu alusel
  8. Töötamine usuorganisatsioonis kultusetoimingut sooritava isikuna, kui selle organisatsiooni põhidokument ei nõua töölepingu sõlmimist
  9. Volituse alusel tehingute täitmisele
  10. Aktsiaseltsi juhatuse või riigiettevõtte haldusnõukogu liikme suhetele aktsiaseltsi või riigiettevõttega.
  11. Tegutsemisele tööettevõtu lepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel
  12. Töötamisele vabaduskaotuse kandmise ajal
  13. Seaduses otseselt ettenähtud muule tegevusele, samuti seaduses otseselt mainitud isikutele.
Eestis alaliselt elavad välisriigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud on töösuhetes võrdsustatud kodanikega, v.a. juhud, kus seadus ütleb teisiti. Töötajale seaduse või haldusaktiga antud õigusi võib töölepinguga laiendada, võib laiendada tööandja ühepoolse otsusega. Need töölepingu tingimused, mis halvendavad võrreldes seadusega, haldusaktiga või kollektiivlepinguga ettenähtud tingimusi, on kehtetud. Sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötajale soodsam. Tööleping sõlmitakse kirjalikult kahes eksemplaris, üks töötajale, teine tööandjale. Ainult töö tegemiseks, mille kestvus ei ületa 2 nädalat, võib sõlmida suulise töölepingu. Tööleping sõlmitakse reeglina enne tööleasumist. Töölepingus peavad olema kohustuslikult ära näidatud järgnevad kokkulepped:
  1. Tehtav töö ja selle keerukuse aste
  2. Tööaeg
  3. Töötasu - ei tohi olla halvem, kui kollektiivlepinguga on ette nähtud; kuidas makstakse jne.
  4. Töö tegemise asukoht
  5. Kui leping on sõlmitud määratud ajaks, siis lepingu kehtivusaeg
  6. Tööleasumise aeg
Lisaks neile võib olla ka muid kokkuleppeid.
Puhkuseküsimused ei ole seatud kohustuslikeks tingimusteks, kuid hea on, kui need on fikseeritud. Määratud ajaks võib tähtaja määrata kas kalendaarselt või töö lõppemisega. Tähtajaline leping ei või olla pikem kui 5 a. Reeglina sõlmitakse määramata ajaks. Tähtajaline leping sõlmitakse:
  1. Teatud töö tegemise ajaks
  2. Ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks
  3. Tööde mahu ajutisel suurenemisel
  4. Hooajatööde tegemiseks
  5. Kui töölepingus nähakse töötajale ette erisoodustused (väljaõpe tööandja kulul)
  6. Tööandja loobumine lepingu lõpetamisest töötaja koondamise tõttu
Kui töölepingu tähtaeg on märkimata, loetakse leping sõlmituks määramata ajaks. Tööleping tuleb sõlmida isiklikult. Töölepingu sõlmimiseks võib tööandja nõuda järgmiste dokumentide esitamist:
  1. Isikut tõendav dokument
  2. Tööraamat (või majavalitsuse tõend, et sellel inimesel ei ole varem tööraamatut olnud)
  3. Tunnistus vajaliku kvalifikatsiooni või hariduse kohta
  4. Tõend tervise kohta, kui asutakse tööle kohale, kus on ette nähtud eelnev ja perioodiline tervisekontroll
  5. 13-15 a. töölevõtmisel ühe vanema või eestkostja ja töökaitseinspektori kirjalik nõusolek
  6. 15 a. saanud alaealisel vanema või hooldaja kirjalik nõusolek
  7. Seadusega ettenähtud juhtudel töötamisluba välismaalase või kodakondsuseta isiku töölevõtmisel
  8. Muud dokumendid, seaduse või valitsuse määrusega ettenähtud juhtudel
Töötaja võib omaalgatuslikult esitada tööandjale igasuguseid dokumente, mis iseloomustavad tema eelnevat töötamist, kutseoskuste olemasolu ja kasutamist. Tööleping võidakse sõlmida katseajaga. Katseaja võib töölepingus ette näha töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks töötaja vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlaks tegemiseks. Katseajal on töötajal kõik töötaja õigused ja kohustused. Katseaeg ei või ületada 4 kuud. Katseaega ei rakendata alaealistele ja invaliididele töölevõtmisel neile ettenähtud töö- või ametikohtadele. Katseaja tulemused määrab kindlaks tööandja. Kui tööandja ei ole katseaja tulemustega rahul, võib ta töölepingu lõpetada. Töötajal on õigus tööleping lõpetada ka katseajal. Kui aga katseaeg on lõppenud ja töötaja jätkab tööd, siis loetakse ta määramata ajaks sõlmitud töölepinguga töötajaks. Naisi on keelatud tööle võtta rasketel ja tervistkahjustavatel töödel ning allmaatöödel. Nende tööde loetelu määrab kindlaks vabariigi valitsus.(Vabariigi valitsuse määrus nr. 214 22. Juuli 1992. a.)Alaealisi on keelatud rakendada rasketel, tervistkahjustavatel ja ohtlike töötingimustega töödel ja allmaatöödel ja töödel, mis ohustavad alaealiste kõlblust (.............
Tööleping võib olla sõlmitud kohakaasluse alusel. Kohakaasluseks loetakse töötamist teise töölepingu alusel väljaspool tööaega põhitööl sama või teise tööandja juures. Tööleping kohakaasluse alusel töötamiseks sõlmitakse nagu põhitöölepinguga töötamiseks. Riigi- ja munitsipaalettevõtete ja asutuste töötajatele on tehtud piirangud kohakaasluse alusel töötamiseks. Neil on lubatud tegeleda ainult pedagoogilise- või......

Töö sisekord

Töötamiseks töökohal kehtestatakse töö sisekord, mis määrab poolte käitumisreeglid töösuhetes. Töö sisekord võib olla ühtne kogu asutusele aga võib olla kehtestatud ka eraldi selle struktuuriüksustele. Töö sisekord määratakse kindlaks töö sisekorra eeskirjadega. Riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes kehtestatakse töö sisekorra eeskirjad sõltumata töötajate arvust. Teiste tööandjate juures aga siis, kui on vähemalt 5 töötajat.

Poolte kohustused töölepingu järgi

Tööandja ja töötaja vastastikkused kohustused:
  1. Täitma töö- ja kollektiivlepingu tingimusi
  2. Täitma töö sisekorra, töökaitse ja tuleohutuse nõudeid
  3. Hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara ja kolmandate isikute vara
  4. Olema teineteise suhtes viisakad
  5. Täitma muid seaduses ja haldusaktis ettenähtud vastastikkuseid tööalaseid kohustusi
Tööandja on kohustatud:
  1. Kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi
  2. Maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses
  3. Andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu
  4. Kindlustama ohutud töötingimused
  5. Tutvustama töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötajatele töö sisekorda, töökaitse ja tuleohutuse nõudeid
  6. Kindlaks määrama tehtud töö vastuvõtmise ja praagiks tunnistamise korra
  7. Täitma muid kohustusi, mis on sätestatud seaduses, haldusaktis, kollektiiv- ja töölepingus
Töötaja on kohustatud:
  1. Tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust
  2. Peab täitma töönorme ja kinni pidama ettenähtud tööajast
  3. Õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi
  4. Hoiduma tööandja juures tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustuste täitmist või kahjustavad teiste töötajate või kolmandate isikute vara
  5. Peab teatama tööandjale viivitamatult töötakistustest või nende ohust; võimaluse korral erikorralduseta kõrvaldama niisuguse takistuse või nende ohu
  6. Hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui ne..........
  7. Täitma muid kohustusi, mis on ette nähtud seaduses, haldusaktis ning kollektiiv- ja töölepingus

Teisele tööle üleviimine

Töötaja on kohustatud täitma neid ülesandeid, mis on töölepingus fikseeritud. Tööandja aga ei saa nõuda töötajalt tööd, mis ei ole töölepingus ette nähtud. Teatavatel juhtudel tekib vajadus anda töötajale tööd mõne teise kutseala järgi võrreldes kokkulepituga või muuta töö keerukuse astet või ümber paigutada töötaja. Sellistel juhtudel toimub üleviimine teisele tööle või töötaja ümberpaigutamine. Üleviimiseks teisele tööle ei lõpeta...........
......... töötaja ümberpaigutamist teisele töötamiskohale, kui sellega ei muutu töötaja eriala, kvalifikatsioon, ametikoht, töökoha a.......
Töölepingu muutmine on lubatud üldjuhul vaid poolte kokkuleppel, erandiks on olukord, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu muutmist. Töötaja nõudmisel võib toimuda teisele tööle alaliseks üleviimine, kui arsti otsusega on töötajale senise töö jätkamine tervise tõttu vastunäidustatud ja tööandjal......
Kui tervis halvenes tööandja süü läbi, on töötajal õigus nõuda ka tööandja kulul väljaõpet ja senise keskmise palga säilitamist. Ajutine tingimuste kergendamine töötaja tervise halvenemisel. Toimub samuti arsti ettekirjutuse korral, kui töötaja hakkab saama väiksemat palka, makstakse palgavahe ravikindlustusest. Ajutine töötingimuste kergendamine raseda või alla 3 a. lapsega naise nõudmisel. Töötaja võib üle viia teisele tööle ilma tema nõusolekuta tootmisvajaduse korral, tööseisaku korral ning riigi valitsemis- või omavalitsusorgani otsusel. Tootmisvajaduse all mõistetakse:
  1. Olukorda, kui on vaja loodusõnnetuse või tootmisavarii ärahoidmiseks või nende tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks kasutada töötajaid
  2. Õnnetusjuhtumi, tööseisaku, tööandja vara hävimise või riknemise ärahoidmiseks
  3. Ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks punktis 1 ja 2 ettenähtud juhtudel
  4. Muudel erakorralistel juhtudel
Niisugune üleviimine võib toimuda mitte kauemaks kui üheks kuuks, töö peab olema samas asulas, ei tohi olla tervise poolest vastunäidustatud ja ei tohi kaasa tuua...........
Töötajale makstakse uuel töökohal tasu vastavalt tehtud tööle, kuid mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl. Tööseisak on töö seiskumine vajalike organisatsiooniliste või tehniliste tingimuste puudumise, vääramatu jõu või muude asjaolude tõttu. Ka tööseisaku ajaks on tööandjal õigus viia töötaja üle ükskõik missugusele tööle, kuid niisugune üleviimine võib toimuda mitte kauemaks kui üheks kuuks, töö peab olema........
Kui töötaja ise on süüdi tööseisaku tekkimises, makstakse talle uues kohas tasu töö järgi. Kui ei ole süüdi, siis töö järgi, kuid mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl.

Töölepingu lõppemine

Tööleping võib lõppeda ainult seadusega ettenähtud alustel.
  1. Poolte kokkuleppel

    2. Tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu lõpetamisest teine teisele kirjalikult ette teatama. Sealjuures töölepingu lõpetamise soov peab olema väljendatud tingimusteta. Töölepingu lõpetamise kohta tehakse töölepingusse vastav kanne, milles näidatakse töölepingu lõpetamise aluse formuleering, viitega seaduse paragrahvile, lõikele. Poolte kokkuleppe korral võib tööleping lõppeda igal ajal.
  2. Tähtaja möödumisel

    3. Tööandja võib lõpetada töölepingu tähtaja möödumisel, teatades töötajale kirjalikult vähemalt 2 nädalat enne tähtaja möödumist, kui tähtaeg ületab 1 a. ja vähe.......
    Töötaja võib lõpetada tähtaja möödumise tõttu, kui teatab tööandjale 5 päeva enne tähtaja möödumist. Kui aga kumbki pool ei algata tähtaja lõpetamist, siis tähtaja möödumisel muutub leping tähtajatuks.
  3. Pooltest sõltumatutel asjaoludel

    4. Asjaolud nagu töötaja kutsumine kaitsejõudude tegevteenistusse või jõustub süüdimõistev kohtuotsus ja kutsutakse karistust kandma või sureb töötaja hoopis ära. Võib surra ka tööandja. Sel juhul lõpeb tööleping ainult juhul, kui töötaja oli võetud tööandaja isiklikuks teenindamiseks. Muul juhul aga tööleping säilib.
  4. Kolmandate isikute nõudmisel

    5. Võib olla sel juhul, kui tegemist on alaealisega.
  5. Töötaja algatusel

    6. Erinevus on selles, et töötaja tõstatab küsimuse. Peab sellest ette teatama määramatuajalise lepingu korral mitte vähem kui 1 kuu. Kui aga määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamise põhjuseks on haigus, invaliidsus või haige perekonnaliikme hooldamise vajadus või õppimaasumine teatab ta.......
    Katseajaga töölevõetud töötaja peab ette teatama vähemalt 3 päeva. Määratud ajaks sõlmitud lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest teatab töötaja ette vähemalt 2 nädalat, kui tähtaeg ületab 1 a. ja 5 kalendripäeva, kui tähtaeg ületab 1 a., kuid töölepingu lõpetamise põhjuseks on haigus, invaliidsus, või haige perekonnaliikme hooldamise vajadus või õppimaasumine. Kui töölepingu lõpetamise aluseks on tööandja poolt lepingutingimuste rikkumine või tootmis- või töökorralduses tehtud muudatused, siis töötaja peab lõpetamises.......
    Kui töötaja asub valitavale (täidetakse valimiste teel) ametikohale, lõpetatakse tööleping töötaja avalduse alusel sellele ametikohale asumise päevale vahetult e.......
    Töötaja valimisel Riigikogu liikmeks lõpetatakse tööleping töötaja avalduse alusel tema saadikumandaadi tunnustamise päevast.
  6. Tööandja algatusel

    7. Tööandja osas on seadusandja töölepingu lõpetamise juhud täpselt ja ammendavalt loetlenud. Töölepingu seaduse §86 kohaselt tööandja võib lõpetada määramata ku..........
    1. Ettevõtte, asutuse või organisatsiooni likvideerimisel
    2. Tööandja pankrotistumisel
    3. Töötajate koondamisel
    4. Töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuste või tervise tõttu
    5. Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu
    6. Töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel
    7. Töötaja suhtes usalduse kaotamisel
    8. Töötaja vääritu teo tõttu
    9. Töötaja pikaajalise teovõimetuse tõttu
    10. Töötaja vanuse tõttu
    11. Põhikohaga töötaja töölevõtmisel
    Tööandja peab töölepingu lõpetamisest töötajale kirjalikult ette teatama ettevõtte, asutuse või organisatsiooni likvideerimisel mitte vähem kui 2 kuud, tööandja.......
    Töötajate koondamisel sõltub etteteatamistähtaeg töötaja tööstaaþist selle tööandja juures. Kui staaþi oli alla 5 a., siis mitte vähem kui 2 kuud; 5-10 a. mitte vähem kui 3 kuud; üle 10 a. mitte vähem kui 4 kuud. Töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle mitte vähem kui 1 kuu. Pikaajalise töövõimetuse tõttu mitte vähem kui 2 nädalat. Ja vanuse tõttu sõltub tähtaeg jällegi tööstaaþist selle tööandja juures: alla 10 a. mitte vähem kui 2 kuud; üle 10 a. mitte vähem kui 3 kuud. Teistel töölepingu lõpetamise alustel etteteatamist ei ole nõutud. Töölepingu lõpetamise tähtaegade mittejärgimisel on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töö........
    Lisaks sellele on tööandja kohustatud töötajale maksma töölepingu lõpetamisel hüvitust järgmiselt:
    1. Ettevõtte likvideerimisel, tööandja pankrotistumisel, töötajate koondamisel ja vanuse tõttu:
    2. Töötaja mittevastavuse tõttu töötaja keskmise kuupalga ulatuses
    3. Muudel alustel töölepingu lõpetamisel hüvitust ei maksta
    Kui ettevõtte pankrotistumise tõttu puuduvad vahendid hüvituste maksmiseks, maksab töötajale hüvituse riik. Töölepingu lõpetamisel kohakaasluse alusel töötajatega ei rakendata etteteatamise nõuet ega ka hüvituse maksmist.
  7. Usalduse kaotamise tõttu kui töötaja:
    1. 1) On põhjustanud tööandja vara kaotsimineku jne., kui on varastanud kaastöötajate vara
    2. 2) On seadnud ohtu tööandja vara säilimise
    3. 3) On põhjustanud klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu
  8. Tööandjal on õigus lõpetada tööleping vanuse tõttu, kui töötaja on saanud 65 a. ja tal on õigus täisvanaduspensionile. Töölepinguseaduse kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamiseks võivad pooled pöörduda kohtusse ühe kuu jooksul arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said............
  9. Vääritu teo eest töölepingu lõpetamine

    10. Vääritu on tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib töötajat või tööandjat. Sellise teo eest võib töölepingu lõpetada pedagoogidega, alaealiste juhendajatega ja teistega, kelle ülesandeks on noori õpetada või kasvatada. Aga samuti riigivõimu, riigi valitsemise ja kohalike omavalitsuste ametiisikutega.

Töö- ja puhkeaeg

Tööaeg

Tööaeg on selline aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Selle aja määrab kindlaks seadus. Tööaega võidakse arvutada tööpäevades, töövahetustes või töönädalates. Tööpäev on see osa ööpäevast, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid. Töövahetus on ajavahemik, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid vahetustega tööl. Töönädal on ajavahemik nädalas, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid. Tööandja rakendab 2 puhkepäevaga 5 päevast töönädalat, mis algab esmaspäeval või muul päeval, olenevalt tööandja juures kehtestatud tööaja reþiimist.

Puhkeaeg

Aeg, mille kestel töötaja on vaba töökohustuste täitmisest ja võib seda kasutada oma äranägemise järgi. See puhkeaeg on tööpäevasisene, tööpäevade vaheline ja iganädalane. Riigipühad ja puhkused kuuluvad puhkeaja hulka.

Tööaja kestvus

Tööaja riiklik norm ei või ületada 8 h päevas ja 40 h nädalas. Lühendatud tööaeg kehtestatakse alaealistele (20-30 h nädalas), allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel (35 h nädalas), koolide ja muude last..........
Ületunnitööks loetakse töötaja töötamist üle kokkulepitud tööaja normi. See on lubatud poolte kokkuleppel, kuid töötaja on kohustatud tegema ületunnitööd, tööand........
(Vahetustöötaja jätkab tööd, teatades, et vahetustöötaja ei ole ilmunud.) Ületunnitöö jaoks on kehtestatud piirnorm 200 h kalendriaastas. Päevas ei tohi töötajat rakendada ületunnitööle rohkem kui 4 h. Kohakaasluse alusel töötava isiku tööaeg ei tohi ületada 20 h nädalas.

Töötamine ööajal

Õhtuseks ajaks loetakse aeg kl. 18-22, ööajaks on aeg kl. 22-06. Ööajal on keelatud tööle rakendada rasedat, alaealist ja töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega. Naisi, kes kasvatavad lapsinvaliidi või alla 14 a. lapsi, samuti isikuid, kes hooldavad I grupi invaliidi võib rakendada tööle öö ajal üksnes nende nõusolekul. Üldise tööaja rakendamisel lühendatakse vahetuse kestust öö ajal ühe tunni võrra. Kui seda tootmistingimuste tõttu pole võimalik teha, siis võrdsustatakse.

Puhkeaja kestvus

Töötajale võimaldatakse tööpäeval vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks. Seda võib anda kestusega kuni 2 h, sealjuures antakse see vaheaeg mitte hiljem kui pärast 5 h kestnud töötamist. Töötaja võib vaheaega kasutada oma äranägemise järgi ja tal on õigus lahkuda oma töökoha territooriumilt, kui see ei ole kollektiiv- või töölepinguga kokku lep...........
Algus ja lõpp määratakse kindlaks töö sisekorra eeskirjadega. Töödel, kus töö iseloomu tõttu pole võimalik anda niisugust vaheaega, luuakse töötajale võimalus einetada töö ajal. Ja sel juhul see vaheaega arvatakse tööaja sisse. Töötajal on vähemalt 2 puhkepäeva nädalas. üldiselt on need laupäev ja pühapäev. Töötajate puhkeaja hulka kuuluvad riigipühad; uusaasta ja esimese jõulupüha eel lühendatakse tööpäeva 3 h võrra. Töötaja rakendamine tööle puhkepäeval on lubatud tema nõusolekul, v.a. loodusõnnetuse ja õnnetusjuhtumi korral. Puhkepäevadel on keelatud tööle rakendada rasedaid, alaealisi ja töötajaid, kellel on see keelatud arsti otsusega, naisi, kes kasvatavad lapsinvaliidi või alla..........

Puhkused

Puhkus tähendab töölepingu peatumist seadusega ettenähtud korras ja tingimustel. Puhkused on:
1) Põhipuhkus
2) Lisapuhkus
Lisaks nendele on veel vanemapuhkused ja palgata puhkus. Põhi- ja lisapuhkust antakse tööaasta eest. Tööaasta on aeg, mis algab selle tööandja juures töötamise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani. Tööaastast lühema aja eest antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötajatele seaduse või haldusaktiga ettenähtud puhkust võib pikendada kollektiiv- või töölepinguga, samuti töötaja soovil tööandja ühepoolse otsusega. Tööandjal ei ole õigust jätta puhkust andmata ja töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda. Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva, kui ei ole tegemist pikendatud puhkusega. Pikendatud põhipuhkust 35 päeva on alaealistele, invaliididele ja riigivõimu,.........
Pikendatud põhipuhkust kuni 56 kalendripäeva on ülikoolide, rakenduskõrgkoolide, teadusasutuste, koolide, ja muude lasteasutuste juhtidele, teaduritele, õppej.....
Nende ametikohtade loetelu kus niisugust pikendatud puhkust antakse ja puhkuse kestuse konkreetsel ametikohal kehtestab vabariigi valitsus. Allmaatöödel ning tervistkahjustavatel ning eriiseloomuga töödel töötajatel on õigus lisapuhkusele. Lisapuhkuste pikkus määratakse kindlaks vabariigi valitsuse poolt. Lisapuhkuse võib ette näha ka kollektiiv- või töölepingus. Täies ulatuse antakse lisapuhkust nendele töötajatele, kes on allmaatöödel või tervistkahjustavatel töödel töötanud kogu tööaasta. Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele ja antakse sellega koos. Sõltumata töötatud ajast on esimesel aastal õigus saada puhkust täies ulatuses alaealisel, invaliidil, naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust, mehe..........
Ja loomulikult on võimalus esimese tööaasta kestel põhipuhkust saada ka poolte kokkuleppel. Töökollektiivis koostatakse puhkuste ajakava. Selle koostamisel tööandja arvestab tööhuve, kuid on kohustatud arvestama sellega, et teatud töötajatele peab andma............
Need on:
  1. Naised, enne ja pärast rasedus ja sünnituspuhkust või pärast lapsehoolduspuhkust
  2. Mehele, naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal
  3. Naisele, kes kasvatab kuni 3 a. last
  4. Mehele, kes üksinda kasvatab kuni 3 a. last
  5. Alaealisele ja tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajale
Kohakaaslasele antakse puhkust samaaegselt põhitöökoha puhkusega. Kui põhikohas on puhkus pikem, antakse kohakaasluse kohal töötaja soovil palgata puhkust kuni põhikoha puhkuse lõpuni. Puhkuse kasutamist takistavateks asjaoludeks on:
  1. Töötaja ajutine töövõimetus
  2. Rasedus- ja sünnituspuhkusel viibimine
  3. Riigi või kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ülesannete täitmine
Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavatest asjaoludest. Vajaduse korral võib tööandja nõuda selle kohta dokumentaalset tõestust. Poolte kokkuleppel võib puhkust anda ka osade kaupa kuni 6 kuud. Tööandja on kohustatud andma palgata puhkust:
  1. Naisele, kes kasvatab kuni 14 a. last
  2. Mehele, kes kasvatab üksinda kuni 14 a. last
  3. Ühele vanematest, kes kasvatab lapsinvaliidi
  4. Töötajale, kes on lubatud kutseõppeasutuse, rakendusliku kõrgkooli või ülikooli sisseastumiseksamitele, ja muudel seaduses, haldusaktis, kollektiiv- või tööle......

    5. Niisugune palgata puhkus antakse töötaja soovil. Sisseastumiseksamiteks antakse palgata puhkust õppeasutuse teatise alusel selles näidatud ajaks. Muudel loetletud juhtudel antakse palgata puhkust kuni 14 päeva tööaasta kestel poolte kokkuleppega määratud ajal. Kõik vaidlused lahendatakse kohtu korras.

Töötülid (mõned põhimõisted)

Streik - niisugune töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel saavutamaks tööandjalt järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes.
Töösulg - on selline töökatkestus, mis toimub tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes.
Nii streigi kui töösulu puhul on seaduses ette nähtud vastav reguleerimisprotseduur. See on ette nähtud "Kollektiivse töötüli lahendamise seaduses". Näeb ette vastavad lepitusprotseduurid. Töökollektiivis ja piirkondlikult määratakse erilised lepitajad kuni riikliku lepitajani välja. Selgitatakse välja töötüli põhjused ja pakutakse välja lahendusi. Kui lepitaja tegevus tulemusi ei anna, võidakse tüli lahendada kohtus. Streigist osavõtt on vabatahtlik. Streigiga mitteühinenud töötajate tööleasumist takistada ei tohi. Streigid on keelatud valitsusasutustes, muudes riigiorganites, kaitseväes, riigikaitseorganisatsioonides, kohtutes ning tuletõrje ja päästeteenistustes. Nendes asutustes lahendatakse töötülid riikliku lepitaja vahendusel või kohtus, streiki aga kasutada ei tohi. Erinõuded on ka organisatsioonidele, kes tegelevad elanike ja majanduse esmavajaduste rahuldamisega (tervishoid). Nendes asutustes tagab streigi või töösulu kuulutanud organ hädavajaliku tootmis- või teenindusmahu, mis määratakse kindlaks poolte omavahelise kokkuleppega. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse töötüli lahendamise protseduuri järgi. Lepitaja otsus on lõplik. Lepitaja on riiklik institutsioon. Riiklik lepitaja nimetatakse ametisse vabariigi valitsuse poolt. Sotsiaalministeeriumi, tööandjate liitude ja töötajate liitude ühise kokkuleppe alusel. Riiklik lepitaja määrab töötüli lahendamiseks paikkondliku lepitaja,  kooskõlastades selle eelnevalt kohaliku omavalitsusega või võtab töötüli lahendamise oma me........
Töökollektiivides valitakse aga töötajate esindajaks töösuhetes tööandjaga usaldusisik. Usaldusisik võib olla kas töökollektiivi liige või väljastpoolt seda ja tema valimine ei pea olema seotud töötüliga. Usaldusisik volitatakse töökollektiivi poolt ja ta võib kuuluda  A/Ü-sse (või mõnda muusse organisatsiooni) või mitte. Usaldusisik on kohustatud esindama töötajaid suhetes tööandjaga, jälgima kollektiiv- ja töölepingu tingimuste täitmist aga ka tööseaduse nõuete täitmist. Hoidma töötajate poolt töörahu kollektiivlepingu kehtivuse ajal. Vahendama töövaidluse osapooli. Vahendama tema käsutuses olevat töösuhte alast teavet nii töötajale kui tööandjale. Hoidma talle teatavaks saanud tootmis-, äri- või ametisaladust. Usaldusisikul on ka laialdased õigused. Õigus takistamatult tutvuda töötingimustega ja korraldusega tootmiskohtadel, saada tööandjalt oma volituste täitmiseks vajalikku infot, peatada teatud tingimust.......
Saada tööandjalt infot töösuhetest tulenevate vaidlusküsimuste kohta, levitada takistamatult tööalast ja töötajate ühingu tegevust kajastavat teavet. Kasutada oma ülesannete täitmiseks kokkuleppel tööandjaga tööandja vahendeid. Informeerida ettevõtte omanikku, valitsusasutusi, töötajate ühinguid tööandja poolt toime pandud tööseaduste, kollektiiv- ja töölepingute rikkumisest.

Töödistsipliin e. töötajate distsiplinaarvastutus

Niisugused süüteod, millele järgneb distsiplinaarvastutus on töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse järgi:
  1. Töötajapoolne oma kohustuste süüline rikkumine, samuti tööl joobnuna viibimine
  2. Süüline tegu, mille tõttu töötaja kaotas tööandja usalduse
  3. Töötaja poolt toimepandud vääritu tegu
Distsiplinaarkaristusena võib rakendada
  1. Noomitus
  2. Rahatrahv mitte üle töötaja 10 kordse keskmise päevapalga
  3. Töölt kõrvaldamine palga maksmise peatamisega mitte üle 10 järjestikkuse graafikujärgse tööpäeva
  4. Töölepingu lõpetamine
Distsiplinaarkaristuse määramise õigus kuulub tööandjale, samuti tema selleks volitatud esindajale. Distsiplinaarkaristust võib määrata 6 kuu jooksul arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt 1 kuu jooksul arvates päevast, mil süüteost sai......
Tööandjal on õigus nõuda süüdlaselt kirjalikku seletust süüteo kohta. Töötaja keeldumine seletuse andmisest, samuti seletuses valeandmete esitamine ei ole distsiplinaarkaristuse määramise iseseisvaks aluseks. Tööandjal on õigus nõuda oma töötajalt, kes oli süüteo tunnistajaks kirjalikku seletust süüteo kohta. Tunnistaja on kohustatud seletuse andma. Siin keeldumine v........
Distsiplinaarkaristuse võib määrata ka seletust nõudmata, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega. Töötaja võtmine haldusvastutusele, kriminaalvastutusele või materiaalsele vastutusele ei takista sama teo eest distsiplinaarvastutuse määramist. Palgamaksmise peatamisega töölt kõrvaldada ei saa töötajat, kelle kohta tööandjal on dokument, mis tõendab, et ta:
  1. On rase, lapsinvaliidi või alla 3 a. lapse ema
  2. Ta kasvatab ilma emata lapsinvaliidi või alla 3 a. last
  3. On lapsinvaliidi eestkostja või hooldaja
  4. On kohustatud maksma tervisekahjustuse tekitamise või toitja surma põhjustamise korral väljamõistetud hüvist.
Vaidlused distsiplinaarkaristuse määramise kohta lahendatakse kohtus. Töötaja võib pöörduda kohtusse 1 kuu jooksul arvates päevast, mis järgnes päevale, mil ta sai teada või pidanuks teada saama karistuse määramisest.

VII Kriminaalõigus

Kriminaalvastutus

Kriminaalvastutusele kuulub ainult see isik, kes on süüliselt toime pannud kriminaalkoodeksis ettenähtud teo. Kriminaalkorras karistamine toimub ainult kohtuotsuse järgi ja ainult seaduses ettenähtud korras............